Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2053369t1h7929.jpg)
Looduskaitseühing Kotkas rajab tänavu Alam-Pedja kaitsealale ligi kaks kilomeetrit matkaradu, millest üle kahe kolmandiku on laudtee Selli-Sillaotsa matkarajal.
Kaks aastat tagasi tegi karu 1995. aastal rajatud Selli-Sillaotsa laudteel paksu pahandust. Mesikäpp avastas, et puitrada hõlbustab oluliselt suure kere edasivinnamist soos, ning teda ei häirinud, et viie sentimeetri paksused lauad aeg-ajalt jala all puruks prõksatasid.
Töö üks eestvõtjaid, riikliku looduskaitsekeskuse loodusvaht Jüri Ketner tõdeb, et immutamata materjal polnud enam esimeses nooruses, kuid inimese raskust võinuks see veel aastaid kannatada.
«Uus tee peab ka karu raskusele kindlasti vastu,» lubab Ketner.
Uus tee kestab kauem
Vastupidavuse lisamiseks on uue laudtee juures mitmeid uuendusi. Esiteks on männi- ja kuuseplangud sentimeetri võrra paksemad. Teiseks on neid kandvad põikpuud mädanemise aeglustamiseks gaasileegiga üle käidud. Keema aetud ja hanguda lastud vaik tekitab kaitsva kooriku.
Jüri Ketneri sõnul aitaks puidu eluiga loomulikult pikendada männitõrvaga immutamine, kuid see ei tasuks end tõrva kõrge hinna tõttu ära. Mõistlikum on planeerida, et tosinkonna aasta pärast tuleb ehitada jälle uus tee.
«Kõiksugu muud keemilised immutusvahendid, mis oleksid tõrvast odavamad, looduskaitsealale lihtsalt ei sobi,» selgitab Ketner.
Ketneri hinnangul on ka kümme aastat tagasi sohu veetud plangud kohati veel üsna kõvad, mädad on aga neid kandvad põikpuud. Siiski otsustas Kotkas võtta üles kogu vana materjali, sest muidu peaks jupiti teed lappima veel mitmel järgmisel aastal.
«Praegu on töö eelarve
290 000 krooni, aga selline
jupitamine läheks kokkuvõttes palju kallimaks,» nendib Ketner.
Veidi rohkem kui 25 aasta eest ehitati praeguse hoburauakujulise Selli-Sillaotsa matkaraja lähedale marjulistele ja loodushuvilistele mitu laudteed. Jüri Ketneri sõnul toetusid need aga otse maapinnale ning vajusid järk-järgult turbasse.
«Vanad marjulised, kes teavad, kasutavad neid teid siiamaani, kuigi need on sügiseti kuni pool meetrit vee all ja silmaga neid ei näe,» teab Ketner.
Kirnale hakkpuit
4,8 kilomeetri pikkusest Selli-Sillaotsa matkarajast on laudteed umbes pool. Praeguseks on rajatud umbes 200 meetrit uut teed, hiljemalt suve keskpaigaks peaks tehtud saama 1,3 kilomeetrit vastset laudrada.
Paralleelselt jätkab Kotkas 7,5-kilomeetrise Kirna matkaraja katmist hakkpuiduga. Mullu laotati seda 600 meetrile, kevadeks peaks lisanduma teist sama palju. Iga viie meetri kohta kulub kuupmeeter purustatud puitu.
«Ühel päeval peaks olema hakkpuiduga kaetud terve Kirna matkarada,» räägib Jüri Ketner. «Inimesi käib seal päris kõvasti ja puujuured sõtkutakse paljaks. Hakkpuit ongi tähtis just juurte kaitseks.»
Kirnal käib aga juba mahukam ja kallim töö: uue, 60-tonnise kandevõimega silla ehitus üle Pedja jõe.