2010. aastal osaleb missioonidel keskmiselt 200 kaitseväelast

Eesti kaitseväelane Afganistanis. Foto: Kaitseväe peastaap

Kaitseministeerium saatis täna kooskõlastusele riigikogu otsuste eelnõud, mis näevad 2010. aastal ette umbes 200 Eesti kaitseväelase osalemise rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel Afganistanis, Kosovos, Bosnias ja Hertsegoviinas ning Iraagis.

Samuti saadeti kooskõlastusringile eelnõu, mis näeb ette kuni 240 Eesti kaitseväelase osalemise NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni koosseisus (NRF-14) 2010. aasta esimeses pooles.

Vastavalt rahvusvahelise sõjalise koostöö seadusele otsustab kaitseväe kasutamise rahvusvahelises sõjalises operatsioonis riigikogu. Täna kooskõlastusringile saadetud otsuse-eelnõude vastuvõtmiseks on tarvis parlamendi häälte-enamust.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on Eesti tänane kaitsevõime üles ehitatud esmasele iseseisvale kaitsevõimele ja NATO kollektiivkaitsele. «Eesti osaleb rahvusvahelistel julgeolekutagamisoperatsioonidel lähtudes põhimõttest, et liitlastel tuleb üksteist sõjaliste või muude julgeolekualaste ohtude korral vastastikku abistada. Rahvusvahelistel missioonidel osaledes kasvatame läbi praktilise tegevuse operatsioonialadel ja koostöös liitlastega ka oma enda iseseisvat kaitsevõimet,» ütles Aaviksoo.

Kaitseministri sõnul on võimetekohane panustamine rahvusvahelistele julgeolekutagamisoperatsioonidele osa meie terviklikust kaitse- ja julgeolekupoliitikast, kus sõjalisele komponendile peab lisanduma veenev ja tõsine tsiviilpanus. «Kui sõjaliste operatsioonidega on võimalik luua eeldused rahu ja stabiilsuse tekkeks, siis seda peab täiendama liitlaste toetus riikide ülesehitusse arenguabi ja diplomaatiliste vahenditega. Afganistani ja Iraagi tulevikku vaadates saame lähtuda Balkani õppetundidest - kõige raskem töö algab aktiivse sõjategevuse lõppedes,» sõnas kaitseminister Aaviksoo.

«Täna kannavad eesti julgeolekupoliitika põhiraskust Eesti kaitseväe mehed ja naised, kes kodus ja kaugel kodupiiridest seisavad oma elu kaalule seades Eesti Vabariigi eest. Need inimesed annavad kaugelt rohkem kui vaid oma individuaalse kodanikupanuse Eesti riigi tugevuse ja sõltumatuse säilimise eest. Eesti riik tänab teid ja teie lähedasi selle raske töö eest,» lisas Aaviksoo.

Eesti kaitseväe suurimaks välismissiooniks jääb endiselt osalemine NATO juhitud julgeolekutagamisjõudude ISAF (International Security Assistance Force) koosseisus Afganistanis, kus eelnõu kohaselt teenib järgmisel aastal pidevalt 150-165 kaitseväelast. Praegu osaleb Eesti Afganistani operatsioonil jalaväekompanii ja miinipildujarühmaga, logistilise toetuselemendi, staabiohvitseride- ja allohvitseridega Lõuna-Afganistanis ning perrooniteenindusmeeskonna ja sõjaväepolitsei lähikaitsemeeskonnaga Kabulis. Eelnõu kohaselt lisanduvad sellele aasta jooksul tuletoetusmeeskond ning improviseeritud lõhkekehade vastase võitluse meeskond.

NATO juhitud Kosovo julgeolekutagamisjõudude KFOR (Kosovo Force) koosseisus jätkaks Eesti eelnõu kohaselt osalemist Kaitseliidu baasil komplekteeritud luurerühmaga ning staabiohvitseridega, kokku umbes 30 kaitseväelasega. Kuna julgeolekuolukord Kosovos on stabiliseerunud, langetati NATO kaitseministrite juunikuisel kohtumisel otsus alustada Kosovos tegutsevate rahuvalveüksuste järk-järgulist vähendamist. Seetõttu ei saa välistada, et Eesti Kosovo-kontingenti 2010. aasta esimeses pooles tunduvalt vähendatakse.

Bosnias ja Hertsegoviinas osaleb Eesti 2010. aastal endiselt 2 kuni 3 staabiohvitseri ja -allohvitseriga sealse Euroopa Liidu väekontingendi EUFOR (European Military Force) staabis Sarajevos. Kuna praegune julgeolekutagamismissioon võib lähitulevikus muutuda nõustamis- ja väljaõppemissiooniks, võidakse seal teenivad Eesti staabiohvitserid järgmisel aastal asendada sama arvu instruktoritega.

Iraagis jätkaks kaitsevägi otsuse-eelnõude kohaselt osalemist NATO Iraagi väljaõppemissioonis (NATO Training Mission-Iraq, NTM-I) kuni kolme staabiohvitseriga. NTM-I peamiseks ülesandeks on Iraagi väljaõppeasutuste jälgimine ja nõustamine, otseste julgeolekutagamisoperatsioonidega sealseid staabiohvitserid ei tegele.

Lisaks tavapärastele mandaatidele saadeti täna kooskõlastusringile ka Riigikogu otsuse eelnõu Eesti kaitseväe osalemiseks NATO reageerimisjõudude 14. rotatsioonis Balti riikide ühise jalaväepataljoni koosseisus. Eesti panustab pataljoni ühe jalaväekompanii, luurerühma, staabiohvitseride ning sõjaväepolitseinike ja demineerijatega - kokku umbes 200 kaitseväelasega.

Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 näeb ette jätkuvat Eesti sõjaliste võimete ja üksuste panustamist NATO, Euroopa Liidu ja/või tahtekoalitsioonide juhtimisel läbiviidavatesse riigivälistesse operatsioonidesse. Välisoperatsioonidel osalemine aitab saavutada Eesti jaoks olulisi julgeolekupoliitilisi eesmärke ning on samas oluliseks arengumootoriks kaitseväe ja Kaitseliidu jaoks.