Eesti on naispolitseinike arvu poolest Euroopas esirinnas

Põhja politseiprefektuuri konstaabel Inna Boitsova (paremal) ja menetlusgrupi konstaabel Õnne Merilo ütlesid, et nemad on oma valikuga rahul. Foto: Peeter Langovits

Üheski teises Euroopa riigis ei tööta politseis võrreldes meestega nii palju naisi kui Eestis. Selle põhjuseks peavad ametiühingud reapolitseinike madalat palka, mis mehed eemale peletab.

Kui enamikus Euroopa riikides jääb naiste osa politseis 10–20 protsendi vahele, siis Eestis on see koguni 33 protsenti.

Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liidu (ROTAL) andmetel oleks praeguse trendi jätkudes 2021. aastaks Eesti politseis naiste osa juba üle 50 protsendi, mis võib viia kriitilise piirini, kus politsei ei suuda enam talle pandud ülesandeid täita.

Palgatõus aitaks

Üksnes palgatõus madalamatel astmetel võiks ametiühingute hinnangul viimasel paaril aastal aset leidnud meeste äravoolu peatada.

Sisekaitseakadeemia politseikolledži politseikooli direktor Juhan Kubu tunnistas, et naiste osa kasvab ka politseinikuks õppijate seas tõesti hoogsalt, ulatudes juba 28 protsendini. «Erinevalt meestest on kooli stipendium ja ka politseiniku miinimumpalk 5300 krooni naistele küllalt atraktiivne,» selgitas Kubu. «Müüja ja õmblejana sellist palka ju ei saa.»

See, et naiste osa politseis kasvab, näitab Kubu hinnangul ka Eesti naiste tublidust. «Naised on tugevad ja targad,» sõnas ta.

Siiski pole Kubu sõnul naispolitseinike rohkus vaid Eesti probleem. «Poolakad ütlesid, et neil on sama probleem,» rääkis ta. Ka Läti politseiakadeemias on palju naisi nii juhtide, õppejõudude kui ka õpilaste seas.

Tekitab probleeme

Samas tunnistas Kubu, et kui naiste arv politseis pidevalt suureneb, siis võib see tõesti probleeme tekitada. «Kui öösel on tänavapatrullis ikka kaks õblukest naist, siis see tekitab pigem ohu- kui turvatunnet,» selgitas Kubu.

Meespolitseinike lahkumist pidurdaks tema hinnangul ainult palgatõus. «Palgad peaks tõusma just noorematel politseiametnikel,» rõhutas Kubu. Ta lisas, et mõned aastad tagasi toimunud palgakasv suutis lahkumist pidurdada. Juhtidel, uurijatel ja komissaridel on juba üsna head palgad.

Siseminister Kalle Laanet möönis, et spetsialistide lahkumine ja väike palk on probleem kogu sisejulgeoleku valdkonna jaoks, mis seab kahtluse alla sisejulgeoleku suutlikkuse. «Selleks aastaks on meil õnnestunud saavutada operatiivpäästjate ja kriminaalpolitseinike palgatõus,» märkis ta.

Samuti on Laaneti sõnul tehtud ettepanek viia päästjate miinimumpalk eelmise aasta viimase kvartali keskmise brutopalga tasemele.

Samas leidis politseiameti peadirektor Raivo Aeg, et kuigi Eestis on võrreldes teiste riikidega tõesti rohkem naispolitseinikke, ei tohiks see probleeme kaasa tuua.

«Naispolitseinike osa kasvab enamikus Euroopa riikides ja siiani pole veel keegi selles ohtu näinud, pigem vastupidi,» sõnas Aeg. «Mitme riigi politseiorganisatsioonis võetakse võrdsete võimaluste ja oskuste puhul tööle just naine,» märkis politseijuht. Ta märkis, et Põhjamaades on isegi püstitatud eesmärk, et politseis oleks naisi vähemalt 40 protsenti.

Naised politseis

• Eesti 33%

• Rootsi 19,6%

• Leedu 19,5%

• Läti 16%

• Norra 13,9%

• Island 10,4%

• Soome 10,3%

• Taani 7,8%

Allikas: PM