/nginx/o/2009/06/21/197098t1hd2e5.jpg)
Valitsus uuendas ajateenistuse ja asendusteenistuse kestuse määrust, sest aastast 2000 kehtinud määrus põhjustas väärtõlgendamisi ja ärakasutamist.
Valitsus täpsustas ajateenistuse pikkust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseväeteenistus kestab 8 või 11 kuud ning asendusteenistus 16 kuud. Valitsuses täna kinnitatud määrus täpsustas aastast 2000 kehtinud loetelu, kellele kehtib teenistuse kestus 8 ja kellele 11 kuud. Uusi pikema ajateenistuse liike ei lisatud ega kaotatud ära olemasolevaid.
«Paraku on olnud probleeme, et osa inimesi seniseid seadusauke ära kasutades on püüdnud oma teenistust lühendada,» põhjendas kaitseminister Jaak Aaviksoo valitsuse pressikonverentsil.
Ühtlasi määrati kindlaks asendusteenistuse üldine pikkus, mis on Aaviksoo sõnul arusaadavatel põhjustel veidi pikem kui tavaline teenistus. «Selline praktika on ka rahvusvaheliste reeglitega kooskõlas.»
Ministri kinnitusel peab kaitseministeerium jätkuvalt ajateenistuse korraldamist ja säilitamist vaatamata majanduslangusele väga oluliseks, sest see on Eesti riigikaitse üks põhiprintsiipe.
«Heameel on tõdeda, et noorte huvi nii ajateenistuse kui kaitseväelase karjääri vastu on kasvanud. See on võimaldanud meil ka kaitseväelaste ettevalmistamist-koolitamist ja komplekteerimist teha palju paremini kui varasematel aastatel, nii et majandussurutisel on ka positiivseid jooni, vähemasti riigikaitse poolt vaadates,» märkis minister.