/nginx/o/2009/02/27/141124t1ha7fa.jpg)
Valitsus suurendas tänavust Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatud ahvena ja siia püügikvooti ning vähendas koha püügikvooti.
Kalamehed võivad Peipsist rohkem siiga ja ahvenat püüda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ahvena püügikvoot suurenes 750 tonnilt 850 tonnile ja siia püügikvoot 5 tonnilt 7 tonnile.
Koha püügi kvooti vähendatakse 800 tonnilt 600 tonnile.
Selle aasta juunis toimunud Eesti ja Vene valitsuste vahelise kalapüügi komisjoni istungil selgus, et Venemaa on oma tänavusest Peipsi ja Lämmijärve kalapüügikvoodist kasutanud 5 kuuga ära ainult 11 protsenti. Eesti on aga püüdnud juba 45 protsenti ahvena püügikvoodist.
Vältimaks sügisesel püügihooajal ahvenakvoodi ülepüüki, tehti läbirääkimiste käigus Eesti ettepanekul kvoodivahetus, mille kohaselt Venemaa andis oma selle aasta ahvena püügikvoodist 100 tonni Eestile ja Eesti andis Venemaale oma järgmise aasta püügikvoodi arvelt vastu 90 tonni latikat ja 20 tonni särge.
Teadlaste soovitusel suurendati siia püügikvooti Peipsi ja Lämmijärves 10 tonnilt 14 tonnile, Eestile eraldati siia püügikvoot 7 tonni ulatuses.
Kuna koha populatsioonis on vanemate põlvkondade arvukus märgatavalt vähenenud, otsustati teadlaste soovitusel 2009. aastal koha püügivõimalusi Peipsi ja Lämmijärves vähendada.