Kuidas saaks õpitut paremini meelde jätta?

Foto: Postimees.ee

Et oma õpingutega kergemini toime tulla, võib välja tuua kolm olulisimat teadmist, mida saab kasutada õpitava paremaks meeldejätmiseks.

Väga paljud mälu parandamise kursused läbinud inimesed avastavad, et nende mälu on tõesti hea, kui neile luuakse sobivad keskendumistingimused, selge eesmärk ülesannete lahendamisel ja neil on endal huvi asju meelde jätta.

Keskendumine

Maailmas tunnustatud juhtimiskonsultant Anthony Robbins soovitab keskenduda 80 protsenti küsimusele «miks?» ja 20 protsenti küsimusele «kuidas?». Kui teate, miks te midagi teete, kuhu tahate jõuda ja mida saavutada, laheneb selle saavutamise tee iseenesest.

Kuidas paremini keskenduda?

• mõelge, mis on teie jaoks kõige tähtsam, miks te just seda õpite/loete/teete;

• leidke alati midagi kasulikku sellest, mida teete, et tekiks huvi tegemise vastu;

• püüdke elada tervislikult – liikuda, puhata ja toituda nii, et väsimus teist niisama lihtsalt jagu ei saaks;

• et inimene ei suuda oma tähelepanu jagada, püüdke alati teha ainult üht asja korraga;

• leidke õppimiseks/töötamiseks sobiv koht (valgustus, istumisasend, võimalikult vähe kõrvalisi häirivaid tegureid jms);

• tehke kindlasti õppimise/töötamise kestel hiljemalt tunni aja tagant mälu puhkamiseks pause, et tähelepanu ei väsiks ja et saaksite olulisima üle korrata.

Seostamine

Olete kindlasti märganud, et kui kuulete mõnd uut sõna või väljendit, hakkate automaatselt mõtlema, mis teil sellega seostub. Või kui keegi püüab kirjeldada mingit sündmust, püüate seda endale ette kujutada. Või kui õpite mõnes aines mõnd uut teemat, püüate seda kokku viia juba õpituga.

See on aju oskus ja võime – seostada õpitavat juba õpituga. Kuigi psühholoogid on tuvastanud, et me mäletame pärast kooli kõigest umbes viis protsenti sellest, mida kunagi õppinud oleme, ei tähenda see, et õppima ei peaks.

Psühholoog Mare Pork on öelnud, et õppimine toimub siis, kui tekib tunne. See tähendab, et kui suudate luua õpitavas isiklikke, emotsionaalseid seoseid, õnnestub meeldejätmine oluliselt paremini ja asjad püsivad ka väga hästi meeles.

Kuidas paremini seostada?

• kõik, mis on ebatavaline, teistsugune, väga huvitav või äärmuslik, jääb paremini meelde – seepärast keskenduge hoolikamalt sellele, mis on tavaline ja igav;

• me suudame seoseid luua ainult tänu oma kujutlusvõimele, ärge häbenege oma fantaasiat – teised seda niikuinii ei näe, aga see aitab huvitavamaid seoseid luua;

• harjutage end pidevalt seoseid tekitama – meie suurim häda on selles, et me ei viitsi seoseid luua, aga siis ei ole suurt lootustki, et vajalik meelde jääks;

• mõtlemine on üks äärmiselt keeruline ja väsitav tegevus, aga tõestage endale vastupidist – läbi mõtlemata info ununeb kergesti.

Kordamine

Kõik muu, mis meis pole suuri tundeid tekitanud, kipub ununema, sest me ei kasuta seda infot pidevalt ja regulaarselt. Kui õpitud võõrkeelt ei kasuta, kipub see «roostetama».

Kui kunagisi kursusekaaslasi ei ole aastaid näinud, ei taha üllatuslikult isegi mõnede nimed hästi meenuda. Kui pangakaardi PIN-koodi pole nädalaid kasutanud, võib sularahaautomaadi ees piinlik moment tekkida jne.

Kordamist pole asjatult tarkuse emaks nimetatud. See on sulatõsi – kõik vajalik kipub ununema, kui me seda süsteemselt ja regulaarselt ei korda.