Soome kirjanduselu omainimesena oskate kindlasti öelda ka, kuhu suundub soome kirjandus.
Meie dialoogi pilvelt jälgiv seltsile nime andnud Tuglas on kasutanud sellist terminit, mis soomlase kõrvus kuuldub kui tulvavesi kevadises Emajões «voolulooline». Seda kaunist määratlust ei saa küll sobitada nüüdisaja soome kirjandusele: see voolab küll, voolab hästi, kuid selgeid suundumisi saab täheldada ainult üldises plaanis.
Proosa on naasnud ühiskondlike teemade juurde (Kari Hotakaineni ja Jari Tervo romaanid), noor luule taas on väga esteetiline. Proosaluule õitseb, kuid üha selgemalt on ilmnemas ka eesti luulele nii omased musikaalsuse elemendid, mida Soomes domineerinud vabavärss vahepeal koguni täiesti eitas.
Soomes valitseb praegu kodumaise kirjanduse kõrgkonjunktuur. Suuri kirjastusi endidki hämmastab soome kirjanduse edukus.
Soome kirjandus levib ka välismaal. Kõige enam tõlgitakse soome prosaiste saksa keelde. Prantslased imetlevad Arto Paasilinnat. Seesugune kodumaise kirjanduse tõus võib realiseeruda Eestiski. Meil on arutletud, kas kirjandus jääb alla televisioonile ja ülejäänud elektroonilisele meediale.
Seda pole juhtunud. Rikastumise esimese joovastuse järel jääb inimestel aega ja tahtmist lugeda raamatuidki. Soome kirjanduse välisedu taga on samuti kirjastajate ja kirjanduse teabekeskuse kõva töö. Aga Eestiski on Eesti Kirjanduse Teabekeskus.
Sündinud 1946. aastal Mikkelis koolinõunikust estofiili Akseli Salokanneli pojana
Haridus: õppis Hämeenlinna gümnaasiumis ja lõpetas Helsingi ülikooli 1971, filoloogiakandidaat
Töö: Gummeruse kirjastuse toimetaja ja osakonnajuhataja 19721979; kirjandusajakirja Parnasso peatoimetaja 19801986; Weilin-Göösi kirjastuse osakonnajuhataja 19871988; Soome Instituudi juhataja Eestis 19972000; Tuglase Seltsi tegevjuht 2006 jj
Teosed: soomendanud Ü. Tuuliku, J. Kaplinski, T. Vindi, J. Krossi, L. Mere, E. Tode, V. Luige, J. Jõerüüdi, H. Krulli, U. Masingu jpt eesti kirjanike loomingut. Suurtööna Anton Hansen Tammsaare «Tõe ja õiguse» tõlge, valmimas monograafia Jaan Krossist; avaldanud kuus proosateost, viimati romaan «Samaa sukua» (2003). Koostanud antoloogiaid ja kirjutanud esseid eesti ja soome kirjandusest.