Uus gümnaasiumi õppekava toob õpilastele rohkem valikuvabadust

Õpetajate päev Tartu erakoolis. Foto: Sille Annuk

Uus, alles töös olev gümnaasiumi õppekava, toob õpilastele alates järgmisest kooliaastast vähem koormust ja rohkem valikuvabadust.

 
«Gümnaasiumis on nähtav muutus see, et on muudetud kohustuslike ja valikkursuste osakaalu: vähendasime kohustuslike kursuste mahtu 74-lt 63-le, mis tähendab, et õpilaste valikuvabadus tõuseb,» rääkis haridus- ja teadusministeeriumi õppekavade talituse juhataja Ain Tõnisson.

Et gümnaasium lõpetada, peab õpilane endiselt läbima 96 35-tunnist kursust, kuid nüüd on tal võimalik rohkem endale meelepäraseid aineid õppida. See tähendab, et näiteks reaalaineid hästi jagav noor võib valida endale rohkem matemaatikatunde, mõni teine aga võib-olla hoopis keeli.

Valikained on õppekavas ette nähtud ka praegu, kuid edaspidi eraldatakse neile kohustusliku programmi arvelt lihtsalt rohkem aega.

Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse üldhariduse õppekavade ja eksamite osakonna juhataja Aimi Püüa tõi näitena füüsika, mis kokkvõttes saab tunde juurde, kuid kohustusliku õpetatava matejali hulk on väiksem.

Vähem fakte

Ain Tõnisson möönis, et tunde ei hakka päevas vähem olema ei põhikooli- ega gümnaasiumiõpilasel. Koormust on püütud vähendada teisel moel.

Tõnisson selgitas, et üks võimalus mingis klassis õpilaste elu kergemaks teha, on tõsta mõni teema järgmisesse klassi. Kokkuvõttes tähendab see aga muidugi, et kuskilt tuleb õpetatavat vähemaks võtta.

Ükski suur teema Tõnissoni sõnul selle pärast aga õpetamata ei jää, kohati on vähendatud lihtsalt käsitluse sügavust. «Loodusainetes on ainekavasse lisatud täpsust ja võetud tõlgendamisruumi vähemaks,» rääkis Tõnisson. See peaks tema kinnitusel vältima senist olukorda, kus liiga üldiselt sõnastatud ainekava pani õpiku autorid ja ja õpetajad teatud teemasid liiga põhjalikult käsitlema.

Lõpuks on Tõnissoni sõnul oluline see, mida õpitakse ja kas see, kuidas õpitakse, õpilast haarab. See tähendab, et faktide tuupimise asemel tehakse tunnis näiteks hoopis katseid.

Uued õpikud

Valikainete mahu suurendamisel on Aimi Püüa sõnul arvestatud just õpilaste soovidega. «Ma arvan, et 21. sajandil on see mõistlik areng, sest maailm meie ümber liigub nii kiiresti,» kommenteeris Püüa valikainete mahu tõstmise otsust. Ta lisas, et see on huvitav väljakutse nii koolidele kui õpilasetele endile, kes vastutavad oma valikute eest.

Püüa oletusel tingib uus õppekava gümnaasiumi osas suurema uute õpikute vajaduse kui põhikoolis. «Näiteks ajaloos tegi töörühm täiesti uue õpetamise kontseptsiooni ja ka õpik tuleb uus kirjutada,» selgitas ta.

Püüa lisas, et ka valikkursused vajavad õpikuid, mida veel olemas pole. Kuni õpikuid kirjutatakse, tuleb tema sõnul ilmselt hakkama saada erinevate materjalide abiga.

Muutus riigieksamites

Ain Tõnisson ütles, et uusi õppekavasid soovitakse rakendama hakata alates järgmisest, 2010/2011 õppeaastast. Aimi Püüa lisas, et esialgu on planeeritud üleminekuperiood, kus uutmoodi hakatakse alguses õppima ainult ühes klassis.

Püüa sõnul ei ole veel selge, kas, millal ja kuidas muutuvad uue gümnaasiumi õppekava mõjul riigieksamid. «Aga nad on meil tänasel kujul olnud juba üle kümne aasta ja on loogiline areng, et nad tuleb üle vaadata,» ütles ta.

Küsimuseks on Püüa sõnul siinkohal, kas riigieksamil küsitav materjal hakkab hõlmama ainult vähendatud kohustuslikku osa või lisatakse sinna ka valikkursuste materjal. «See tuleb alles selgeks rääkida ja läbi vaielda,» tõdes ta.

Püüa juhtis tähelepanu, et uues õppekavas rõhutatud märksõnad nagu kooskõla õppekava üldosa, läbivate teemade ja ainekavade vahel ning ainete lõiming ei ole tegelikult midagi enneolematut, sest need kirjutati sisse juba 2002. aasta õppekavasse. Siiamaani on nende rakendamine Püüa sõnul olnud aga kahjuks puudulik.

Küsimus õpetajates

«Küsimus on õpetajates - kuidas nad uute töömeetoditega kaasa lähevad,» ütles Püüa ja rääkis, et töögruppide ülesanne ongi olnud mõelda, kuidas õpetajaid tegutsema panna.

«Võib-olla on kitsaskoht, et pole aega või vahendeid või mõnikord ka oskust. Üks asi on paber, aga teine asi õpetaja täienduskoolitus,» selgitas Püüa. Lahenduseks on tema sõnul praegu ülesannete selgem väljatoomine õppekavas.

Praegu ootab nii uue põhikooli- kui gümnaasiumi riikliku õppekava väljatöötamist juhatav haridus- ja teadusministeerium ekspertide retsensioone ja huvigruppide arvamusi. Ainekavad, tagasiside huvigruppidelt ja muud dokumendid lisatakse vastavalt nende valmimisele kohe veebiportaali oppekava.ee, kus kõik huvilised saavad nendega tutvuda.

Näiteks eesti keele ja kirjanduse ainekavale on juba saabunud üpris kriitiline retsensioon, kus märgitakse, et nõuatava materjali läbivõtmiseks jääb aega napiks.

Muutusi gümnaasiumi ainekavades

Bioloogia

Ainekava sisulist mahtu on märkimisväärselt vähendatud. Uus on see, et rohkem pannakse rõhku tervikarusaamisele looduslikest protsessidest ja uurimuslikule lähenemisele. Praegused faktimaterjaliga liigselt koormatud õpikud tuleb ümber teha.

Geograafia

Õppesisu on jaotatud kolmeks üksteisele järgnevaks kursuseks: rahvastiku- ja majandusgeograafia, üldmaateadus ja loodusressursside kasutamine. Kehtivas õppekavas on kahene jaotus - üks üldmaateaduse ja kahest osast koosnev ühiskonnageograafia kursus, mida võis suvalises järjekorras õpetada.

Kunst

Senise kolme kursuse asemel on kaks kursust (35+35 tundi). Senine kunstiajalookeskne käsitlus on asendunud kunsti kui looja, teose ja konteksti vahelise interaktsiooni olemuse avamisega. Teadlikult on välditud «heale maitsele vastavate eelistuste kujunemise suunamist», suurem rõhk on loovtöödel.

Muusika

Uue komponendina on lisatud õppekäigud. Eriliselt on püütud tähtsustada ja teadvustada ühislaulmist kui rahvuslikku kultuuritraditsiooni.

Kehaline kasvatus

Viis kohustuslikku kursust, millele lisandub kaks valikkursust. 20-30 protsenti kehalise kasvatuse kohustuslikele kursustele ette nähtud tundide mahust võiksid koolid kasutada ainekavva mittekuuluvate spordi- ja/või liikumisalade õpetamiseks, ainekavva kuuluvate põhialade oskuste kinnistamiseks või põhialade alade süvendatud õppeks.

Allikas: www.oppekava.ee