/nginx/o/2013/09/05/2050455t1h192a.jpg)
Viimase paarikümne aasta jooksul on Eestisse kerkinud umbes veerandsada uut sakraalehitist. arhitektuuriajaloolane Egle Tamm ja kultuuritoimetaja Urve Eslas võtsid vaatluse alla neist üheksa, et leida eesti kaasaegsele sakraalarhitektuurile iseloomulikke jooni.
Tartu Metodisti Kiriku hoone
Asukoht Tartu, Vallikraavi 16a
Arhitekt Indrek Allmann
Valmimisaasta 2002
Viimasel ajal kerkinud sakraalhoonetest võib eristada arhitektuurset külge rohkem ja vähem tähtsustavad ehitised. On näha, et Toomemäel asuv kirik on ehitatud hoone arhitektuurilist poolt silmas pidades. Traditsiooniline kirikuhoone see ei ole, kuid tegemist on heas mõttes tänapäevase ehitisega. Hoone on lihtsa vormiga, kaunikujuline torn on sellele heaks täienduseks. Erinevalt näiteks Tallinnas asuvast mormoonide hoonest, kus esinduslikuma mulje jätab ainult fassaadi osa, on see ehitis naudinguga vaadeldav igast küljest.
Ei ole märgata ülepingutatust nagu Tallinnas Narva maanteel asuva Metodisti Kiriku hoone puhul.Erinevalt viimasest ei ole Toomemäel asuva hoone kohta ka linlastelt negatiivset vastukaja olnud, kuigi keskmisele inimesele meeldib harjumuspärasem vorm rohkem. Oma moodsa arhitektuuri ja vormilise lihtsuse poolest liigitub Vallikraavi tänava hoone samasse kategooriasse Viimsi uue kiriku ja birgitiinide hoonega Pirital.
---------------------------------------------------
Tallinna Metodisti Kiriku hoone
Asukoht Tallinn, Narva mnt 51
Arhitektid Vilen Künnapu ja Ain Padrik
Valmimisaasta 2000
Rahvakeeli «viltuse torniga kirik» (ehitamise ajal kutsus rahvas seda ka «ämblikuks») liigitub nende sakraalehitiste alla, kus loojad on pööranud tähelepanu ka hoone välisele ilmele.
Tänapäevane, sümboolikast lähtuv ja põhiplaanilt Noa laeva kujutav ehitis mõjub veidi liiga upitatuna. Lennukisaba meenutav torni ülaosa oli 70ndatel läänes väga ekspluateeritud teema, 90ndate lõpu Eestis võis see muidugi värskena mõjuda.
Suur ja rohmakas katus katab hoone nagu liiga silmile vajunud sonimüts. Välisilme on paljuski aga ka asukohast tingitud suure tee ääres asudes ei saakski kirik olla väga avatud arhitektuurse lahendusega. Samas on katuslagi ka vajalik, et anda saalile soovitud kõrgust. Hoone õppekorpuse pool mõjub seevastu lihtsalt ja pretensioonitult.
Kuigi veidi kohmakas ja suurustav, on hoone pikapeale siiski inimeste seas omaks võetud.
---------------------------------------------------
Püha Birgitta ordu klooster ja kirik Pirital
Asukoht Tallinn, Merivälja tee 18
Arhitektid Ra Luhse ja Tanel Tuhal
Valmimisaasta 2001
Arhitektidele võis Pirita kloostri ja kiriku uue hoone projekteerimine olla küllaltki raske ülesanne. Esiteks on Pirita kloostri näol tegemist inimeste jaoks olulise sümboliga ja siin ei oleks ebaõnnestumist andeks antud. Teiseks tuli lähtuda palju ka 15. sajandi algusest pärineva kloostrikiriku varemetest, millega uus ehitis pidi sobima.
Tegemist on mitmes mõttes hea ja tervikliku tulemusega. Paekivist hoone sobitub hästi vanade varemetega, ei tõuse liigselt esile ega hakka domineerima. Harmoonia uue ja vana vahel torkab eriti silma kirikus sees olles, kus uuest saab väärikas raam vanale aknast avaneb ilus vaade varemetele. Nagu hea ja õigesti valitud pildiraam tõstab esile pildi, tõstab uus siin esile vana.
Huvitav detail on maja välisseina katvad trossid, tulevikus nende toel ülespoole kasvama hakkavad viimamarjaväädid annavad üldilmele samuti palju juurde.
Võib öelda, et tegemist on kaasaegse eesti sakraalarhitektuuri kõige võimsama ja kaunima näitega. Nüüdisaegsetest kirikutest soovitati just seda ja Tartu Metodisti Kiriku hoonet Eesti Posti kirikuteemalistele markidele.
Uusapostliku Kiriku Tartu koguduse hoone
Asukoht Tartu, Veski 40
Arhitekt Raal Kivi
Valmimisaasta 1995
Selle kiriku puhul siin on arhitekt lähtunud Uusapostliku Kiriku traditsioonidest ja projekteerinud hoone keskele kõrgema viilkatusega osa, kus asub kirikusaal, ning kahele poole külgedele tagasihoidlikumad hoonetiivad, kuhu on paigutatud koguduse tööruumid. Administratiivne osa eristub ehk keskosast veidi liiga tugevalt ning seetõttu orgaaniliselt ühtset muljet ei teki.
Ehitise kõrge keskosa asendab visuaalselt kirikutorni. Tornita kirik ei ole Eestis võõras, ilma on näiteks Karja kirik Saaremaal, samuti Muhu kirik, seetõttu ei mõju torni puudumine harjumatuna.
---------------------------------------------------
Jehoova tunnistajate kuningriigisaal
Asukoht Tallinn, Pärnu mnt 223
Arhitekt Kalle Koppel
Valmimisaasta 1996
Selle hoone puhul on näha, et arhitektuurse lahenduse uudsus ei ole ehitajaile oluline olnud. Samuti ei ole siin tegemist ka tavainimese ettekujutusega traditsioonilisest kristlikust sakraalehitisest.
Tavainimesele seondub kristliku pühakoja väisilmega kolm elementi: rist, torn ja kell. Siin ei ole kasutatud ühtegi neist.
Risti puudumine on seotud Jehoova tunnistajate uskumisega, et Jeesust ei hukatud mitte ristil, vaid pigem ilma ristipuuta piinamispostil.
Kuigi on levinud arvamus, et Jehoova tunnistajate koosolemishooned on kõik valminud ühe tüüpprojekti järgi, on ka nende hulgas selliseid, mis teistest veidi erinevad. Rahumäel asuv ehitis on rajatud juba enne seal olnud vundamendile ning see on tinginud ka ehitise põhiplaani. Küll on tüüpprojekti järgi ehitatud aga näiteks Haapsalus ja Pärnus asuvad Jehoova tunnistajate kogunemishooned.
Esmapilgul näib, et mida uuem on usuliikumine Eestis, seda arhitektuurselt tagasihoidlikuma ehitisega on see esindatud. Hooned püütakse teha sellised, et need ei erineks palju ümbritsevatest majadest ja kuhu minnes ei tekiks inimestel võõristust. Sarnaselt mormoonide kiriku Ädala tänava ehitisega on ka selle hoone projekteerimisel silmas peetud ainult hädavajalikku. Samas kui mormoonide mujal maailmas asuvad ehitised paistavad silma oma suurejoonelisuse poolest, järgivad Jehoova tunnistajate kogunemiskohad kõikjal sama lihtsuse ja funktsionaalsuse põhimõtet. Maja lihtsa ülesehituse tõttu on seda ka kerge lühikese ajaga ehitada Eestis asuvast 26 kuningriigisaalist on üheksa valminud «kiirmeetodil» viie-kuue päeva jooksul. Rahumäel asuva hoone ehitamine võttis siiski kauem aega.
Hoone välisilmele ei ole rõhku pandud ning tulemus on seetõttu tavapärasest sakraalehitisest väga erinev. Samasuguse arhitektuurse lahendusega võiks olla mis tahes ühiskondlik hoone. Eemalt vaadatuna meenutabki maja väiksemat raamatukogu või suure tee ääres asuvat söögikohta.
---------------------------------------------------
Uusapostliku Kiriku Keila koguduse hoone
Asukoht Keila, Jaama 18
Arhitekt Avo Seppel
Valmimisaasta 1994
Sakraalehitistest, mille projekteerimisel arhitektuurne lahendus ja hoone välisilme on olnud olulised, eristusid mineviku pärandit järgivad ehitised selgelt enam kaasaegsetest hoonetest.
Uusapostliku Kiriku ehitistele kogu maailmas on iseloomulik keskele projekteeritud viilkatusega kõrgem osa ja külgedel asetsevad hoonetiivad. Keila kirik on aga selles mõttes erandlik, et meenutab arhitektuuriliselt pigem aedlinnavillat kui pühakoda.
Avo Seppeli Arhitektibüroo esimese suurema tööna valminud hoone on siinkäsitletutest kõige vähem sakraalehitist meenutav. Piisaks paari pühakojale iseloomuliku atribuudi eemaldamisest ja hoonet võiks eksterjööri poolest ka eramuks pidada, sest puuduvad spetsiifilised kirikupärased vormid ja elemendid. Hoone projekteerimisel ongi ilmselt arvestatud aedlinnalikku ümbrust. Ehitisel puudub torni osa, kuid taustal olev veetorn sobib kummalisel kombel hästi üldmuljet täiendama.
Hoone puhul väärib esile tõstmist huvitav katusekalle ja klaaspinnad, mis muidu liiga betoonisena mõjuvale hoonele dünaamikat ja õhulisust juurde annavad. Et tegemist on väikelinna pühaehitisega, on vastavalt väiksemad ka mõõdud maja mahutab lisaks saalile veel ka korterit.
---------------------------------------------------
Tartu Salemi baptistikoguduse kirik
Asukoht Tartu, Kalevi 76
Arhitekt Maarja Nummert
Valmimisaasta 2000
Selle ehitise puhul on tegemist kiriku arhetüübist lähtuva arhitektuurse lahendusega. Hoonel on harjumuspärane vorm, mis püüab kõigiti matkida «kiriklikku» arhitektuuri, kuid samas ei varja ka seda, et tegemist on siiski kaasaegse ehitisega. Arvatavasti oli see tellija soov, et hoone oleks kohe kirikuna äratuntav, sellest tuleneb ilmselt ka gootika kauge edasiarenduse kasutamine detailides ilmselt vastab gooti kirik kõige paremini tavainimese ettekujutusele kirkust. Hoone asub pikal ja kitsal krundil, mis seadis omakorda arhitektile piiranguid.
Tegemist on matemaatiliselt lahendatud ehitisega, mille astmeline liigendatus tuleneb samuti krundi eripärast, mis on veidi jõe poole kaldu.
Palju on hoone ehitusel arvestatud ümbritseva loodusega, teisel pool maja kasvava suure tamme säästmiseks tehti kirikuhoone fuajeesse ümar sisselõige.
Suur osa hoone mahust on küll teenindavate ruumide all, kuid suure saali kõrvale on mahtunud ka väike saal, nagu uute kirikute puhul tänapäeval tavaks, et mahutada vajadusel ka rohkem inimesi. Kogudus on hoonega rahul ja ka ümbruskond on ehitise hästi vastu võtnud, sest see vastab konservatiivsele maitsele ja on heas mõttes kirikunäoline kirik.
---------------------------------------------------
EELK Viimsi Püha Jaakobi koguduse hoone
Asukoht Viimsi, Rohuneeme tee 48a
Arhitektid Martin Aunin ja Erkki Ristoja
Valmimisaasta 2006
Veel mitte päris valmis hoone, kus siiski juba ka jõulude ajal jumalateenistust peeti, on esimene pärast Teist maailmasõda ehitatud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kirikuhoone.
Kuigi välisilme ei ole veel oma lõplikku kuju saanud, võib juba olemasoleva põhjal oletada, et tulemas on kirikuarhitektuuri uute elementidega rikastav ja heas mõttes nüüdisaegne pühaehitis.
Torn on see, millega arhitekt saab tänapäevaste kirikute puhul mängida ja uusi välisilmeid leida.
Selle kiriku puhul on kellatorn huvitava avatud kujuga, kuigi veidi raskepärane. Kui torn aga ära jätta, siis võiks tegemist olla ka muu ühiskondliku, võib-olla natuke eksklusiivsema hoonega.
Ka külaelanike arvamust mööda ei ole moodsal kirikul häda midagi kui arhitekt arvas, et sellise kujuga hoone Viimsisse sobib, ju siis ka sobib.
Võib arvata, et lõplikult valmis kujul hakkab see arhitektuuriliselt veidi sarnanema Narva maantee Metodisti Kiriku ehitisega, kuid õnneks tuleb sellest tunduvalt rahulikum ja minimalistlikum versioon.
---------------------------------------------------
Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku hoone
Asukoht Tallinn, Ädala 6
Valmimisaasta 1999. aastal
Uute sakraalehitiste rohkus on seletatav üha uute usuliste liikumiste jõudmisega Eestisse. Kuigi mujal maailmas on teada ka väga suuri ja uhkeid mormoonide usuliikumisega seotud hooneid, mormooni kiriku nime all tuntav Pelgulinna sünnitusmaja juures asuv ehitis esmapilgul pühakojana ei mõju.
Ilmselt paljuski ka asukoha mõjul meenutab see eemalt vaadatuna arhitektuurselt pigem administratiivhoonet. Sellise eksliku mulje tekkimist võib põhjendada ehk veidi lühikest korstnat meenutava kõrgema osaga fassaadiküljel. Lähemalt vaadates üldmulje aga muutub ja ei ole lõppkokkuvõttes üldsegi mitte halb. Katusekalle annab siseruumidele kõrgust ja hoonele pidulikkust.
Maja tervikuna räägib selle loojate eesmärgist mitte ajada taga pühalikkust või pidulikkust, vaid ehitada lihtsalt kooskäimise koht. Ilmselt on otsitud kõige lihtsamat ja odavamat viisi maja püsti panna.
Kindlasti aga mängib rolli ka ehitise asukoht ja liikumise suhteline uudsus, mis ehk ongi tinginud paljuski hoone laadi. Väga uhke maja ümbrusesse ei sobikski ja väga suurel ehitisel ei ole ka mõtet, kui kogudus on alles väike.