Ettevõtted ei leia piisavalt tarkvaraarendajaid

Nortali värbamisjuhi Helen Piirsalu sõnul ei ole 1990. aastate alguses sündinud jõudnud end tõestada. Foto: Mihkel Maripuu

Eestis napib häid arvutispetsialiste, põhjustena nimetatakse IT-tudengite töötamist õpingute ajal ning lahkumist välismaale.
 

Hiljuti otsis arendajat Bigbank, kes tegi 200 inimesele ettepaneku kandideerida. Neist vastas vaid 20, kelle seast valiti välja üks inimene.
Tegelikult on tarkvaraarendajatest puudus mõlemal ülalmainitud põhjusel, millele lisanduvad veel mõningad asjaolud.

Tallinna Ülikooli (TLÜ) informaatika instituudi direktori Peeter Normaku sõnul kujunetakse heal tasemel tarkvaraarendajaks praktilise tegevuse kaudu, mis on efektiivne eelkõige rühmatöös.

Massõppega on erakordselt keeruline koolitada head tarkvaraarendajat. Sellest tulebki vastuolu: kuna IT-valdkond on ülikoolides üks populaarsemaid, peab õppejõud tihti loengud massauditooriumile.

Bigbanki juhatuse esimees Kaido Saar on nõus, et Eestis on vajaliku kvalifikatsiooniga IT-inimesi puudu. «Põhjuseid on erinevaid, kuid üks olulisemaid on kindlasti sündide vähenemine aastatel 1990–1995 ehk tegu on inimestega, kes just nüüd saaksid haritud spetsialistidena tööjõuturule siseneda,» räägib Saar.

Kaido Saarega nõustub Nortali värbamisjuht Helen Piirsalu, kelle sõnul on see põlvkond alles üsna noor ning seega pole suurem hulk kogemustega spetsialiste veel jõudnud ennast tõestada.
Microsofti Balti regiooni juhi Rain Laane sõnul on Eestis inimesi vähe ning meie IT- sektor väga kiiresti arenenud.

«Ühel hetkel hakkas IT-sektor nii kiiresti kasvama, et vajasime konkurentsis püsimiseks spetsiifilisemat kompetentsust ja maailma mõistes tipptasemel spetsialiste.

Samal ajal on meie ettevõtetesse Euroopa Liidu välistel kodanikel väga keeruline tööle asuda, mis on seadnud piiranguid välismaalt tippinseneride värbamisele,» arutleb Laane. Sama meelt on Saar, kelle arvates konkureerivad Eesti ettevõtted tööjõu saamiseks kogu maailmaga ehk kõnealused oskused on rahvusvahelised.

Veel ühe tarkvaraarendajate kvalifikatsiooni pärssiva asjaoluna nimetab Peeter Normak paljude üliõpilaste liiga suure koormusega töötamist õpingute ajal. «Kui nad töötaksid veerandkoormusega, tuleks see õpingutele isegi kasuks.

Paraku on paljude töökoormus tunduvalt suurem, mistõttu ei pühenduta ülikooliõpingutele piisavalt. Lahendus oleks, kui üliõpilastel oleks võimalik professionaalne tegevus ülikoolis. Praegu selleks mõningad võimalused on, näiteks üliõpilaste kaasamine EASi finantseeritavate innovatsiooniosakute täitmisele, kuid need on kaugelt liiga napid,» tõdeb Normak.

Kui IT-alade tudengid keskenduksid vaid õppetööle või töötaksid osakoormusega, nagu Normak soovitab, oleks neil pärast õpingute lõppu Eestis võimalik tööd ja lisakoolitust saada Nortalis.
Helen Piirsalu sõnul on nende jaoks teadmistest ja kogemustest tähtsam õppimisvõime ja ettevõtte kultuuriga sobimine. «Lisaks anname kogemusteta noortele võimaluse suveülikoolis.

See on profikarjääri treening, kus treeneriteks on Eesti suurima tarkvaraarendusettevõtte professionaalid. Suveülikool pakub nädalast õppust ja lisaks sellele on võimalik kaks kuud töötada projektide kallal. Noortel on võimalus tõestada, et just nendes on materjali, et saada hinnatud arendajaks, testijaks või analüütikuks,» räägib Piirsalu.

Rain Laane nimetab veel ühe sellise näitena IT Akadeemiat, mis on sündinud koostöös Eesti riigi, ülikoolide ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori ettevõtetega. «IT Akadeemia tegeleb IKT-hariduse kvaliteedi tõstmise ja vajaliku tööjõu koolitamisega. Näiteks Skype toetab IT Akadeemiat 100 000 euroga aastas ja selle taga on veel paljud valdkonna ettevõtted,» räägib Laane.

Kommentaar

Jaagup Kippar