Põhjust, miks Asko Künnapi raamat «Kõige ilusam sõda» lummama jääb, tuleks otsida sõnamaagiast, mis tuleb nähtavale igapäevaste ütlemiste taga. Mida sisaldab endas sõna «Elu Tuba»? Või «Kõige Pealt»? Nii muutuvad Künnapil juuksed juurteks, tedretähnid saavad tähtedeks ning sõlmitakse nii kingapaelu kui suhteid.
Sõlmitud sõnad ja pildid teises, korratud lahingus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõige ilusamas sõjas» on ka luuletusi, mida võiks valjul häälel lugeda, et tajuda keele kõlalist ilu ja loitsivust. Eesti keel olla oma olemuselt luule. Ja kas ta siis pole, kui selles keeles saab põimida lauset «Vikatihelin veel niitmata niitude öös»?
Vajada teist inimest
Sõnadest võib aga Künnapi jaoks saada ka tüütav mulin. Lausekuhja saab kokku võtta sõnadega «ja nõnda edasi», kuid kord käima lükatud sõnalaviini on raske peatada. Kui aga osata kasutada «mustad-märgid-valgel-nõidust», võib ka mulinast kombineerida ilusat luulet, pöörates tähelepanu tähenduse asemel sõnade helilisele küljele.
Imed ei näi Künnapil peituvat ainult sõnades, vaid ka oskuses märgata teist enese kõrval, lakates otsimast enese elamata elu märulifilmidest või jututubadest, saadavast tulust või omatavatest esemetest. On ju meeldivam minna krõbuskipakist võidetud kruiisile kui panna tähele kodutut, kes ei muutu olematuks, kui talle mitte otsa vaadata. Siiski, enam kui omada surres rohkem asju vajab inimene teist enese kõrval.
Vastandite ühtsus
Muuta kaks ruumiliselt kaugel asuvat nähtust üheks astuda alla Toomemäelt Tartus ja samas üles Washingtoni künkaist New York Citys näib Asko Künnapi luules olevat nauding ilma vastuoludeta vastandite vahel.
Analoogiliselt seab ju autor kõrvuti ka sõna ja pildi. Sõna jääb domineerima, kuid võimalust värvida leheküljed mustaks või roheliseks, lisada fotosid ja peopessa mahutatud kaarte teetähistena erinevate luuletuste vahele kasutab Künnap ohtrasti.
Paremaks orienteerumiseks sõnades ja piltides on ta lisanud luulekogule kaks sisukorda: üks viitab luuletuste pealkirjadele, teine näitab pilte lehekülgedest.
Asko Künnapi «Kõige ilusamas sõjas» ei ole vaikus (pilt) hääle (sõna) vastand, vaid võivad kokku sõlmitult kõrvuti eksisteerida. Vastandid ei ole ka ilu ja sõda. Ilu päästab maailma, kuid ka sõdu peetakse, et päästa maailma sellest, mis halb. Aga kelle jaoks halb?
Raamat
Asko Künnap
«Kõige ilusam sõda» Teine, korratud lahing
Kirjastus Näo Kirik 2005