Lindude söögimajad aitavad sulelistel sõpradel külma aastaaja üle elada. Eriti oluline on toita linde talve lõpupoole, kui nende looduslikud toitumisvõimalused on oluliselt kahanenud.
Söögimaja aitab lindudel külma talve üle elada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õige aeg lindude söögikoha rajamiseks on juba novembris ja detsembris, sest lume ja külmade ilmade tulekuga peavad linnud toiduotsingutele üha rohkem energiat kulutama. Samuti hakkavad paljud linnud putukate asemel toituma taimedest, mis sunnib neid päevase energiavajaduse katmiseks rohkem sööma.
Ise söögikohta ehitades võib fantaasial lennata lasta, maja võib meisterdada näiteks tühjast piimapakist või vineeritükkidest.
Oluline on, et söödal oleks peal katus, muidu mattub toit lume alla. Kinnisel majal peaks peale sissekäigu olema ka aknad, et sisemus hämaraks ei muutuks, kuna talvel on valgust niigi vähe ning linnud lihtsalt ei näe toitu.
Asukohta vali hoolega
Osal poest ostetud linnumajadel on veel automaatsöötjad, mis hoiavad söödaalused täidetuna.
Eriti oluline on söögimaja asukoht. Kui peres elab kass, peab kohavalikul arvestama, et kiisu ei pääseks linnukesi häirima, muidu tuleb neil rohkem tegelda valvamisega kui kõhutäitmisega. Söögimaja võib riputada mõne peenema oksa või paari meetri kõrgusele spetsiaalse posti otsa, mis ei tohi olla liiga jäme, kuna muidu pääseb kass ikka lindudele ligi.
Hästi sobib linnumaja rauast aiaposti otsa, kuna selle külge ei jää kassi küünised kinni.
Söögimaja peaks asuma mõne tihedama põõsa või puu läheduses, mitte keset platsi või lagendikku, sest puu või põõsas pakub lindudele vajadusel varjupaika. Lagedal alal on väikesed sulelised röövlindudele kerge saak, selle tõttu ei tule nad ka sinna sööma.
Metsa lindude toidukohta rajades ei tohiks see asuda keset metsa, sest linnud otsivad toitu metsaservast. Arvestama peaks veel läheduses olevate puude ja põõsaste liigilist kooslust, sest sellest sõltub suuresti ka maja külaliste liigiline kooslus eri liiki linnud toituvad eri puudel.
Okaspuudel võib näha puukoristajaid, tutt-tihaseid ja rähne, rasva-, soo- ja sabatihased otsivad toitu peamiselt lehtpuudelt, leevikestele, rohevintidele ja talvikestele meeldib aega veeta aga hoopis takjate ja ohakate seltsis.
Maja külastajad sõltuvad ka selle suurusest. Pasknääride ja rähnide eemalhoidmiseks võib maja sissepääsu teha väiksema. Linnas peaks linnumaja olema üsna väike, muidu söövad selles vaid tuvid.
Söögimaja tuleb täita vähemalt paar korda nädalas, kuna linnud harjuvad toidukohaga kiiresti ning selle külastamine saab neile igapäevaseks harjumuseks. Kui sulelised oodatud toitu ei leia, peavad nad kulutama palju lisaenergiat uue söögikoha otsimisele.
Linnud söövad energiarikast toitu, kuid okolaadi või martsipani ei tasu neile pakkuda, sest magusat nad ei armasta.
Kõige tavalisem ja energiarikkam sööt on seapekk või rasv, kuid see ei tohi olla soolane. Rasvakamaka tarvis pole vaja isegi linnumaja ehitada, sest oksal rippudes pühib tuul sellelt lume maha.
Mitmekesisus meelitab
Rasva armastavad süüa nii väikesed tihased ja puukoristajad kui ka kirevad pasknäärid ning saterkuues suur-kirjurähn ja roheka kõhualusega hallpea-rähn.
Searasvast saab lind kümme korda rohkem energiat kui nisuteradest või purustatud ordakruubist. Siiski eelistavad mõned linnud taimset toitu.
Näiteks leevikesed, talvikesed, siidisabad, rohevindid ja sabatihased armastavad päevalilleseemneid, kasepungi, pihlamarju või nisuteri. Suurima toiteväärtusega on päevalilleseemned, mis sisaldavad palju vitamiine ja mineraalaineid.
Rähnidele võiks söögimajja lisada tammetõrusid ja kuusekäbisid. Viimased võib suruda ka mõne mädanenud puu tüvesse, kust metsasanitaridel meeldib neid toksida. Lisaks võib söödakohale riputada seemneid täis takja- ning ohakavihtu, viirpuumarju ja käbidega lepaoksi.
Need meelitavad ligi palju eri linnuliike, näiteks rohevinti, kõvera nokaga käbilindu või kirevaid ohakalinde. Seega mida mitmekesisem on sööda valik, seda rohkem linnuliike majakest külastab.
Lindude toitmine on oluline ka aia tervise seisukohast. Veebruari lõpus ja märtsi alguses hakkab söögimaja külastavaid linnukesi järjest vähemaks jääma, sest on aeg paarilist otsida ja pesaehitamisele mõtlema hakata.
See aga ei tähenda, et koos pulmatuhinaga unustakas linnud aia aprillis ja mais, kui pojad koorunud, vallutavad linnukesed selle uuesti, et seal juba putukatele ja kahjuritele jahti pidada.
Linnutoit
Linnud armastavad energiarikkaid toite. Mida mitmekesisem on toidu valik, seda rohkem eri linnuliike söödamajas näha võib.
Tavalisim linnutoit on seapekk või rasv. Seda söövad tihased, puukoristajad, pasknäärid, suur-kirjurähn, hallpea-rähn jt.
Leevikesed, talvikesed, siidisabad, rohevindid ja sabatihased armastavad päevalilleseemneid, kasepungi, pihlamarju või nisuteri. Suurima toiteväärtusega on päevalilleseemned, mis sisaldavad palju vitamiine ja mineraalaineid.
Rähnidele meeldivad veel tammetõrud ja kuusekäbid.
Ohakavihad, viirpuumarjad ja käbidega lepaoksad meelitavad ligi rohevinte, käbilinde ja ohakalinde.
Allikas: Jaanus Järva