Tartu poksija asub püüdma olümpiapääset ja kodakondsust

Tartu poksiklubi Sirge uue liikme, Venemaalt Tuulast pärit Artur Akavovi soov on pääseda olümpiamängudele ja saada Eesti kodakondsus.

Artur Akavovi ja poksiklubi Sirge treeneri Artur Sinilille teed ristusid alles paar kuud tagasi, kui äsja 20-aastaseks saanud noormees avaldas vahemehe kaudu soovi tulla võistlema Eesti klubi eest.

Sinilill tutvus oma nimekaimu saavutustega ja otsustas poksijaga kohtuda. Edasine oli juba vormistamise küsimus, sest Venemaalt pärit poisi huvi oli tõsine ja treenerile jäid silma mitmed tema positiivsed omadused.

Ühe olulisimana neist on Sinilille sõnul Akavovil meeletu võitlejahing.

Näiteks arstlikku ülevaatust läbides oli poksija pulss jooksutestil juba maksimumilähedane ning arst ja treener lubasid jooksmise lõpetada, Akavov aga andis vaid käega viibates mõista, et jaksab veel küll, ja sibas edasi.

«Kohe oli näha, et ta on võitleja,» meenutas Sinilill. «Poksija ei saa olla pehme vend, kes annab ruttu alla, sest poksis peab alati lõpuni võitlema.»

Akavovi positiivsete omaduste hulka kuulub Sinilille hinnangul seegi, et ta on täielikult keskendunud poksile, tüdrukud ja meelelahutus on tagaplaanil. Noormehe suureks trumbiks nimetab treener aga enesekontrolli.

«Enesevalitsemise oskus on väga tähtis, sest ringis on vaja teha kiireid otsuseid,» selgitas Sinilill. «Lisaks püüab ta alati meie plaane iga hinna eest teostada ja oskab mind kuulata – ka poksides.»

Akavov ise peab enda tugevuseks tahtejõudu, sest ilma selleta on ringis väga raske hakkama saada. Samas ei saa unustada ka tehnikat, sest

ainult tahtejõuga pole võimalik tippu pääseda.

Eestisse otsustas noor poksija tulla seepärast, et siin on sportimiseks palju paremad võimalused.

Sinilill rääkis, et Venemaal polnud Akavovil pärast trenni isegi pesemisvõimalust. Samuti on Eestist lihtsam pääseda suurturniiridele, sest siin on konkurents nõrgem.

Eesti elu kohta ei osanud Akavov veel midagi erilist öelda, nentides, et ilma keeleoskuseta on siin elada küllaltki raske, kuid üldiselt on ta oma valikuga rahul.

Suured plaanid

Seni on poolteist kuud koostööd teinud treener ja õpilane käinud koos vaid ühel turniiril.

Seal pälvis Sinilille hoolealune võidu, alistades 75 kg kaaluvate meeste kategoorias teiste seas Poola 2004. ja 2005. aasta meistri Lukas Wawrzyczeki, kes pidavat alustama profikarjääri.

Algava hooaja põhieesmärgiks on Akavovi sõnul Eesti meistrivõistlused, ka on tal plaanis osaleda nii mõnelgi rahvusvahelisel turniiril. Küll aga mõtlevad mehed juba praegu nii Euroopa meistrivõistlustest, maailmameistrivõistlustest kui ka olümpiast.

Et olümpiale pääseda, peaks Akavov Euroopa meistrivõistlustel tulema vähemalt nelja parima hulka. Lisaks on enne olümpiat paar kvalifikatsiooniturniiri, mille parimad lunastavad samuti pileti Pekingisse.

«Poksijad on alati optimistid, seega peab uskuma, et saan hakkama,» nentis Akavov.

Eesti eest olümpiale sõitmiseks on Akavovil vaja aga sinist passi – teistel suurvõistlustel võib ta Eestit esindada ka kodakondsuseta. Kuidas ja kas ta passi üldse saab, pole selge, kuid Artur Sinilille hinnangul võiks riik sportlasele kodakondsuse anda näiteks teenete eest, kui mees on suutnud lunastada endale olümpiapileti.

Valmistutakse hooajaks

Enne olümpiat tuleb aga kindlasti jõudu katsuda Euroopa paremikuga. Sinilille kinnitusel on Akavov nendega poksinud võrdsel tasemel, kuid poksis oleneb väga palju kohtuniku subjektiivsest hinnangust. Seetõttu peavad tundmatud mehed võidu saavutamiseks olema valitsevatest meistritest selgelt üle.

Järgmise aasta plaanid pole Akavovil ja Sinilillel veel paigas, kuid aasta jooksul soovitakse pidada vähemalt 40 matši ehk osaleda kümmekonnal turniiril. Aastane eelarve oleks seega 60 000 krooni ringis.

«Eks rahaga on alati raske,» nentis Sinilill. «Seetõttu tahakski tänada toetajaid, kes on meile õla alla pannud.»

Poksiklubi Sirge treeningutel käib umbes 35 õpilast.