Tallinna Tehnikaülikooli humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituut alustab jaanuaris esimesena Eestis vastuvõttu kriisireguleerimise suunaga haldusjuhtimise magistriõppesse.
TTÜ hakkab koolitama kriisireguleerijaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TTÜ humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituudi kaugõppe projektijuhi Anneli Kana sõnul pandi uus, kriisireguleerimise suunaga magistriõppekava kokku koos sisekaitseakadeemia ja päästeametiga ning õppida saavad kõik soovijad, eelnevat erialast töökogemust ei nõuta.
«Eriala lõpetanutest saavad haldusjuhtimisalase ettevalmistusega kõrgemad ametnikud, kelle igapäevatöö eeldab ja nõuab oskust kriise lahendada,» ütles Kana.
Maailmas päevakohane
«Õpe on ühiskonnale vajalik, sest kriisireguleerimise puhul on oluline, et kõik vastutavad isikud saaksid asjadest ühtmoodi aru ja et otsuseid teeksid oma ala parimad spetsialistid.»
Uuel erialal asub õppima ka päästeameti päästeteenistuse kriisireguleerimiskeskuse juhataja Jaan Tross. Tema sõnul on kriisireguleerimine maailmas väga päevakohane ning huvi selle vastu aina kasvab.
«Loodusõnnetused, globaalsed keskkonnamuutused, nakkushaigused, terrorism, inimese mõtlematu tegevus ning ka uute tehnoloogiate rakendamine on kaasa toonud aina uusi kriise,» põhjendas Tross.
Kriisireguleerimine tähendab tema sõnul kriiside ennetamist, kriitilisel hetkel otsuste langetamist ja ühiskonna tagasitoomist normaalsesse olukorda.
Eriala avamise põhjuseks on Trossi sõnul ühelt poolt kriisireguleerimisega tegelejate jõudmine äratundmisele, et valdkonna põhjalikum teoreetiline käsitlus ning uurimistegevus vajavad magistriõpet. Teiselt poolt muutuvad ühiskonna riskid ja haavatavus Trossi sõnul järjest enam rahvusvaheliseks.
«Olen 2002. aastast paljude riikide kriisireguleerimise teoreetikuid ühendava Euroopa Kriisireguleerimise Akadeemia juhatuse liige ning see on mind kokku viinud paljude ülikoolide ja uurimisasutuste esindajatega, kes otsivad Eestist kriisireguleerimist puudutava uurimistöö partnerit,» selgitas ta. «Kriisireguleerimise magistriõppe vajadust tingib ka meie järjest tihedam integreerumine Euroopa Liidu ja NATO vastavate struktuuridega.»
Seotud poliitikaga
Samuti on Trossi sõnul kriiside uurimine seotud poliitikauuringutega ning annab olulist ainest neile, kes soovivad rohkem mõista ühiskonna poliitilisi protsesse.
Uus magistriõpe annab Kana sõnul teadmisi kriisireguleerimise alustest, rahvusvahelisest julgeolekust, ohtudest meil ja maailmas ning nende analüüsimisest, kriisikommunikatsioonist ja -psühholoogiast, juhtimisest ja otsuste langetamisest hädaolukorras.
Loenguid hakkavad uuel erialal pidama sisekaitseakadeemia õppejõud ja välisõppejõud.
Õppetöö vorm on kaugõpe, auditoorsed loengud toimuvad kaks korda kuus reedeti ja laupäeviti ning osa õppest on veebipõhine.
Kriisireguleerimise suunaga magistriõpe tehnikaülikoolis
Vastuvõtt 9.20. jaanuarini, õppetöö algus 3. veebruaril.
Vastu võetakse 2530 inimest.
Eriala annab võimaluse avalikus, era- ja kolmandas sektoris töötavatele teoreetikutele ja praktikutele, näiteks kriisireguleerimise, kaitse-, julgeoleku- ja välispoliitikaga tegelejatele, omandada teadmisi kriisireguleerimise valdkonnas ning tegeleda vastava teadus- ja uurimistööga.
Õppetöö kestab kaks aastat, esimene lend saab diplomid 2007. aasta detsembris.
Üks ainepunkt maksab 850 krooni, akadeemilist õpet on õppekavas 60 AP mahus.
Allikas: TTÜ