Kuigi Eesti Sõudeliit toetab täiel rinnal Tartusse sõudekanali rajamist, pole see siiski ainus koht, kuhu kannataks rahvusvahelistele nõuetele vastavat kanalit teha.
Sõudekanalile leiduks varuvariante mujalgi
«Võistluspaiku on palju, aga küsimus on selles, et Tartus on see idee lihtsalt tekitatud,» tunnistab sõudeliidu peatreener ja peasekretär Jaan Tults.
Tults on ise 1966. aastal võistelnud Jõgevamaal Tabivere vallas asuva Raigastvere järve peal, mis oleks parameetrite poolest juba jääajal valmis tehtud sõudekanal, kilomeetri jagu pikemgi kui tarvis.
Eikusagil
Raigastveres on probleem selles, et järve ümbruse maad kuuluvad eraomanikele, Tabiverest järveni on kilomeetreid kruusateed, läheduses pole majutus- ega toitlustuskohti.
Mis aga peamine kas eikusagil asuval järvel toimuvat võistlust tuleks vaatama sama palju inimesi kui näiteks Tartus?
Väiksemaid sõudevõistlusi korraldatakse ka Viljandi järvel. Kui järve õgvendada, venitaks ka sellest välja rahvusvahelisteks võistlusteks tarvilikud 2,2 kilomeetrit, ent siingi on Tultsi sõnul omad probleemid: «Seal on vahepeal meeletud lained.»
Sõudeliidu juhtkond on käinud luurel ka Saku vallas asuvas ning otsapidi Tallinna välja ulatuvas Männiku karjääris.
Männiku ei välista
«Männiku kõige suurem pluss on see, et veesilm on olemas, teda on küll ühe koha pealt vaja natukene laiendada,» sõnas sõudeliidu kohtunike kogu esimees Robert Väli.
Tema kinnitusel on ka Saku vald Männikule sõudekanali rajamisest huvitatud.
Ometi kinnitab Väli, et Tartu ja Männiku kanal ei välista kindlasti teineteist.
Praegu on Eesti sõudjate parim treeningukoht Pärnu jõel, ent rahvusvahelisi A-kategooria võistlusi seal korraldada ei saa, kuna selleks on vaja seisvat vett.
Jaan Tults loetles võistlusi, mida Tartu sõudekanalil saaks korraldada: noorte MM, juunioride MM, täiskasvanute MM, aeg-ajalt mõni rahvusvaheline regatt. Aastas võiks Tartus koos kodumaistega olla viis-kuus võistlust.