Pärast lüüasaamist Põhjasõjas tegi Rootsi korduvaid katseid taastada oma ülevõim Läänemerel. 1790. aastal, kui Venemaa ja Rootsi vahel käis juba kolmandat aastat sõda, toimus Tallinna lahel merelahing Vene ja Rootsi laevastiku vahel.
Merelahing Tallinna reidil 1790. aastal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinnas asunud Vene laevastikus oli kümme liinilaeva, viis fregatti, kaks pommituslaeva ja mitmesuguseid abilaevu.
Rootslaste kaotus
Relvastuseks oli 872 kahurit ja koosseisus 7500 meest. Rootsi laevastikku kuulus 22 liinilaeva, 12 fregatti ja 13 väiksemat laeva, relvastuseks oli 1700 kahurit ja laevade meeskond ulatus 13 000 inimeseni.
Rootslased valisid väga ebasoodsa lahingurivistuse. Tugev tuul halvendas oluliselt nende lasketäpsust. Umbes kaks tundi kestnud lahingu tagajärjel hukkus 150 Rootsi meremeest. Lisaks sellele langes liinilaev Prints Karl ning vangi langes 420 rootslast. Pärast kahe liinilaeva kaotust ei söandanud rootslased lahingut jätkata, kuigi jõudude ülekaal kuulus ikka veel neile.
Lahingule mälestusmärk
Suurt kahju Rootsi laevastikule tekitasid endise Tallinna Elektrijaama kohal asunud muldkindlustuse suurtükid. Rootslastele oli nende olemasolu üllatuseks.
Ebaefektiivne luure määras kogu lahingukäigu. 1897. aastal paigaldati Estonia puiesteele praeguse Tallinna linnaraamatukogu kõrvale selle lahingu tähistuseks mälestusmärk, mis on püsinud tänaseni.