/nginx/o/2013/09/04/2046795t1h9359.jpg)
E-õpet kasutavad Eestis juba suurem osa ülikoole ning kutse- ja keskkoolidki, kogu õppetöö aga tulevikus kindlasti internetti ei koli, kuna õppides on olulised ka üliõpilaste ja õppejõudude vahetu kontakt ja praktika.
E-õpe toob ülikooli koju kätte
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
E-õppe arendustegevus käivitus Eestis paar aastat tagasi tänu Eesti e-Ülikooli moodustamisele. See on kõrgkoolide konsortsium, mille eesmärgiks kõrgkoolidevahelise koostöö algatamine ja lihtsustamine e-õppes. Lisaks kõrgkoolidele lõid oma konsortsiumi e-Kutsekool ka Eesti kutsekoolid ja rakenduskõrgkoolid.
Üldhariduskoolid on aga jõudnud lõpusirgele juba teise Tiigrihüppe strateegiaga ja valmistuvad käivitama kolmandat riiklikku arengukava koodnimega «Õppiv Tiiger 2006-2009», mis samuti keskendub e-õppe sisseviimisele koolide õppetöösse.
Loeng interneti teel
E-Ülikooli projektijuhi Jüri Lõssenko sõnul tähendab e-õpe info- ja kommunikatsioonivahendite kasutamist õppeprotsessis, selle mitmekesistamist infotehnoloogia vahenditega.
E-Ülikooli konsortsiumi liige Tartu Ülikool kasutab e-õppe võimalustest põhiliselt kursusi veebipõhises õpikeskkonnas ja videoloenguid. TÜ Avatud Ülikooli haridustehnoloogi Lehti Pilti sõnul on veebipõhiseid kursusi ülikoolis üle 300, kuid enamasti ei ole need täielikult veebipõhised, vaid e-õpet kasutatakse kombineeritult auditoorse tööga.
Pilti sõnul on ülikooli eesmärgiks muuta e-õpe osaks igapäevasest õppetööst, seda ennekõike üliõpilaste iseseisva töö toetamisel. Lähiaastatel on ülikoolil plaanis välja töötada kolm-neli veebipõhist ingliskeelset magistriõppekava ning alustada veebipõhise toe loomist avatud ülikooli õppekavadele.
Koostöös teiste ülikoolidega on Pilti sõnul kavas välja töötada ka Eesti e-Ülikooli virtuaalne õppeportaal, mis koondab ülikoolide kursuste ja tuutorite andmebaase, ja e-portfoolio ning elektroonsete õpiobjektide kogu.
E-Ülikooli konsortsiumisse kuulub ka Tallinna Ülikool. Selle haridustehnoloogia keskuse juhataja Mart Laanpere sõnul kasutab hetkel e-õppe meetodeid ja vahendeid oma töös iga seitsmes Tallinna Ülikooli õppejõud. Peamiselt kasutatakse veebipõhist õpikeskkonda õppematerjalide levitamiseks, kodutööde esitamiseks ja õpitulemuste hindamiseks.
Üha populaarsemaks muutuvad Laanpere sõnul ka videoloengud.
Lähitulevikus plaanitakse mimekordistada videoloengute salvestamist ja ülesseadmist internetti, sünkroniseerituna loenguslaidide ja konspektiga. Edasi arendatakse ka veebipõhist õpikeskkonda, lisades sellele uusi võimalusi, mis toetavad eelkõige uurivat õppimist ja rühmatööd.
Ka Tallinna Tehnikaülikool on e-Ülikooli liige. Selle õppeprorektori Jakob Kübarsepa sõnul on ülikooli eesmärgiks, et aastaks 2010 oleks kõik õppeained e-toega ja e-õppeainete arv kasvanud neli-viis korda. Kübarsepa sõnul ei ole ka välistatud, et mõni õppekava võib tehnikaülikoolis tulevikus täielikult e-õppele üle minna, näiteks kaugõpe või rahvusvaheline õpe.
Õppida on mugavam
E-Ülikooliga ei ole liitunud, kuid e-õpet kasutab ka Mainori Kõrgkool. Selle õppeprorektori Tauno Õunapuu sõnul arendab kool oma e-õppe vahendeid ise. Praegu on välja arendatud kirjalike tööde keskkond, veel on plaanis arendada eksamineerimiskeskkonda ja videoloengute vahendeid. Kuid sellist õpet, kus kogu kursus toimuks interneti teel, Õunapuu sõnul kasutusele ei võeta.
«Kogu õppetöö netis ei pruugi olla nii edukas, siis kaob ära kontakt. Näen tulevikku integreeritud õppes, kus e-õppe elementide osakaal saab olema 20-30 protsenti,» ütles ta.
Õunapuu sõnul muudab e-õpe üliõpilasele õppimise mugavamaks õppida saab endale sobival ajal ja mugavas keskkonnas. Lõssenko sõnul aitab e-õpe koordineerida ka üliõpilaste omavahelist koostööd kursuse raames ning võimaldab õppejõul suurte rühmade puhul aega ja muid ressursse kokku hoida.
Lõssenko sõnul Eestis täielikult e-õppele kindlasti üle ei minda, kuna vahemaad on väikesed ja kooli lihtne kohale jõuda. «Meil pole täielikuks e-õppeks vajadust, täiesti e-põhiselt õpetavad suurte riikide üksikud kõrgkoolid,» ütles ta.
E-õpe
E-õppes kasutatakse õppetöö keskkonnana internetti ning koolitaja ja õppija vaheliseks suhtlemiseks internetipõhiseid kanaleid/vahendeid. Juurdepääs veebipõhistele õppematerjalidele on internetiühendusega arvuti abil võimalik 24/7.
E-õpe on mugav õppimise ja õpetamise vorm. Õppijad saavad õppida, millal, kus ja millise tempoga tahes. Selleks, et õppida, ei ole vaja kuhugi kohale minna ning kursus on alati kättesaadav.
Allikas: www.edukas.ee