Talumeier Tiit Niilo elab neli päeva Toompeal ja kolm laudas

Võrumaa talunik ja riigikogu liige Tiit Niilo (paremal) kinnitab koos sulastega keha, et siis jälle lauda juurde minna – kari vaja uude vabapidamisega lauta talvekorterisse ajada. Foto: Sille Annuk

«Lehmä! Lehmä! Lehmäääää!» hõikab sinipunases kombinesoonis riigikogulane Tiit Niilo (43) täiest kõrist. Aiatäis mullikaid ei tee teist nägugi. «Nendega peab saksa keelt rääkima. Nood ei mõista eesti keelt!» õpetab sulane.

Nopri talus Võrumaal Kärinä külas on suurpäev – uus kari saab uude lauta sisse kolida. Kuu aega pärast tähtaega. Peremees Tiit Niilo viskab veel enne loomade sisselaskmist pilgu peale ja laseb videokaameral suriseda: «Viimast korda puhas, ilma sõnnikuta.» Viimase sügise on ta veetnud rütmis neli päeva Toompeal ja kolm päeva laudaehitusel.

Oma lapsed värvisid torud, ehitusmehed on veel praegugi 12-kohalise lüpsiplatsi ja olmeruumide kallal ametis.

Õue peal traktori taga seisab söödamikser, sellist teist pole ei Kärinä külas ega Võrumaalgi.

Nopril on valmis saanud Võrumaa esimene vabapidamislaut.

Siis õnnestub uus välismaine noorkari uude lauta hirmutada – mõni mullikas lendab libedal teel kõhuli ja osa eksib valesse aeda.

Aga lõpuks on 106 pead: 66 mustakirjut Saksast, 20 pruuni Šveitsist, ülejäänud kodumaised. Kaks kuud on kari aias üksteisega harjunud, aga peremees arvab, et «tuusad peavad veel välja kujunema».

Noorkari tuli välismaalt tuua, sest Eestist polnud enam kedagi võtta.

Viimase kümne aastaga on Nopri talu paisunud nagu pärmitainas. Kui Niilo 1994. aastal kodumaja kõrvale uue lauda ehitas, tegi selle 14-kohalise ja arvas, et suurusest peaks piisama ka siis, kui lapsed talu üle võtavad.

Tänavu aasta lõpuks loodab Niilo, et piimakari on kasvanud 180-pealiseks, sellele lisaks veel 60 noorlooma. Kolhoosiajal üks terve osakond. Nüüd pole Misso vallas ühtki teist karja ning naabervalla Vastseliina suurimas karjas on 15 pead.

Laenumaksmise palve

Peremeheks sai Niilo kümnendas klassis, kui isa surma sai. Toona oli vanaisa nõuga kõrval.

Olulisim muudatus Nopril oli 1990ndate lõpus, kui otsustati ise hakata oma piima meiereis töötlema. Siis sai 14-kohaline laut uue ülesande – sinna tuli meierei.

Kuni 1998. aastani pidas Niilo sõna – tema naine ei hakka kunagi lehma lüpsma. Peremees lüpsis. Praegu on talus palgal 11 inimest: seitse laudas, neli meiereis.

«Vene kriisi ajal oli selge, et vara pole kellelegi müüa. Võlad oli tarvis maksta,» räägib Niilo.

Sellest nädalast peab Nopri meierei karamellkreem, kohoke ja küüslauguvõie olema saadaval igas ETK-keti poes.

Kui peremees lõuna ajal koos sulastega lauda istub, tuleb tema ema Helgi pliidi juurest kotlette praadimast ja loeb palve. Palub õnnistust söögile ja sööjaile ja sellele, et kari lauta saaks.

«Taivas õnnista süüki ja meid kõiki!»

Pärast õhtul lisab ema, et ühele asjale jäi õnnistus palumata: «Et laen ikka makstud saaks ega jääks lastelastele maksta. Mis siis saab!»

Tänavu on Nopri talu investeerinud 10,5 miljonit krooni. Käibemaksuta, rõhutab peremees. Sellest kolmandik on Euroopa Liidu investeeringuabi, aga enne abi kättesaamist tuli sama summa pangast laenuks võtta. Välismaine kari võttis ise 2,6 miljonit. Vahepeal juba laenukoormast priiks saanud talule tuli uus laenuring täie hooga peale. Maksta on kolmkümmend aastat.

«Kinnisvarahindaja käis uut külmlauta vaatamas ja tegi imestunud näo, et sel uuel laudal kilest seinad!» räägib Niilo.

Nädala alguse on Niilo Toompeal, siis on Nopri peremehekohused abikaasa Vilve õlul.

Tänavune suurinvesteering oli peremehe sõnutsi sundkäik – kas enam laieneda või üldse mitte. Investeeringuabikraanid on nüüd kaheks aastaks kinni, teiseks saab kohe täis Eesti piimakvoot – rohkem ei tasu toota.

Tulevikus, näeb Niilo, peaks suurtes poekettides olema talumeiereide eraldi väljapanek. Aga Nopris tuleb enne mõelda, mida toota, et piisavalt eristuda. Kakaokreemi oskab teha igaüks. Lõuna-Eesti sõira tegemine poleks suurtele tööstustele mõttekas, Eesti turg seda nii palju ei vaja. Ainult siiamaani pole Nopri peremees jõudnud üle piiri Lätti, et sõira tööstusliku tootmise jaoks sealt üht-teist kõrva taha panna.

Maanurk sai maailma osaks

Selleks et suurte poekettide nõudmistega kaasa jõuaks minna, peab Nopri piimatoodang tänaselt tonnilt päevas suurenema neli korda. Tuleval aastal seisab ees meierei uuendamine, see meierei hakkaks tegema sõira ja juustu.

Nopri talust kolme kilomeetri kaugusel on värskelt remonditud talu, seal hakkab elama Nopri talu laudatööline.

Farmijuhataja käib Vastseliinast tööd proovimas.

Aga Kärinä küla selle päeva peauudis pole mitte Nopri uus laut ja selle saksakeelsed mullikad. Samal päeval on külla kohale jõudnud internet. Keegi naabritest helistab ja Tiit Niilo saab rahumeeli öelda: «Maru eufooria olli olnud. Kats mega jooksis tarre!» Õues sajab lund.

Teised temast

Ivari Padar , sotsiaaldemokraat, taluperemees:

Tiit on küllalt eriline inimene, et mägede ja metsade taga Läti piiris sahmerdada ja oma eksistents paika panna. Kaugus Eesti keskustest ja kehvad maad.

Tunnen teda 14 aastat. Riigikogus on põllumajanduse asjatundjate osakaal parajas proportsioonis tööhõivega põllumajanduses, nii kolme-nelja protsendi juures.

Kui Tiit ütleb, et meiesuguseid maakaid on Toompeal vaja, ju nii ka on.

Aigar Brett, Luke farmimeierei juhataja:

Võrumaal, seal, kus Tiit Niilo talu piirid lõpevad, algab mingisugune kõnnumaa. Oma piirkonnas on ta ikka hästi tugev tegija. Muhe, seltsiv ja maru energiat täis inimene paistab olevat.

Toompeale saamisega on tal haaret ehk juurde tulnud ja seda oskab ta ka ära kasutada.

Talumeiereide koostööd peab tegema ja müügiketti arendama, aga tuleb läbi rääkida see, et meie tooted üksteist ei dubleeriks ja autod üksteisest mööda ei sõidaks.

Tundub, et tal on plaan hakata juustu peale rohkem rõhku panema. Vett ei ole mõtet nii kaugelt Tallinna vedada. Tänavu sai uus laut valmis ja järgmisena kavatseb ta meierei ette võtta. Sel mehel on pauer sees.