Tartu ülikool tõstab üleaja õppijate maksu

Seitsmendat aastat Tartu ülikoolis ajalugu õppival Jüri Metssalul pole töö kõrvalt palju aega eksamitele mõelda – eile näiteks otsis ta kirjandusmuuseumi kartoteekides välitööde projekti jaoks materjali. Foto: Sille Annuk

Järgmisest aastast tuleb neil Tartu ülikooli (TÜ) tudengitel, kes pole oma õpinguid õigeks ajaks lõpetanud, maksta lisa-aasta eest ilmselt kaks korda suuremat tasu.

Praegu tuleb TÜs riigi raha eest õppival tudengil, kes on läbinud ettenähtud õpiaja ja akadeemilise puhkuse ning pole ikka veel õpinguid lõpetanud, maksta lisa-aasta eest 6300 krooni. Tulevast aastast on see summa vanade õppekavade järgi õppijail 13 200 ja uute 3+2 õppekavade puhul vähemalt 20 000 krooni.

Uue korra on heaks kiitnud nii ülikooli nõukogu õppekomisjon kui ka ülikooli valitsus. Jõustumiseks on veel vaja ülikooli nõukogu otsust, kes ütleb oma lõpliku sõna sel reedel.

Kõigile võrdselt

«Uus kord on tingitud üliõpilaste võrdsest kohtlemisest ja samas ka sellest, et me peame liikuma tegelike hindade suunas,» selgitas TÜ õppeprorektor Tõnu Lehtsaar.

Võrdse kohtlemise all pidas ta silmas, et oma raha eest õppijad ei peaks kinni maksma riigieelarveliste tudengite kulutusi. Lehtsaar lisas, et tegelikult on iga üliõpilase õpetamisega kaasnevad kulud palju suuremad kui õppekoha baasmaksumusest lähtuv 13 200 krooni.

«Miinimum peaks olema 20 000 krooni aastas,» hindas Lehtsaar. Keskmiselt selline summa tulebki välja käia uutel, 3+2 õppekavade järgi õppivatel tudengitel, kes hakkavad üle aja õppimise eest maksma sama palju kui tasulistel kohtadel kursusekaaslased.

Samas ei nõuta teistes riigiülikoolides üleajaõppijatelt raha kohe esimesel lisa-aastal, sest see olevat vastuolus ülikooliseadusega.

«Me pole pidanud õigeks võtta täiskoormusega õppivatelt üliõpilastelt õppemaksu, sest ülikooliseaduse järgi on ka 75-protsendise koormusega (30 ainepunkti aastas – toim) õppimine täiskoormus, nii et sel juhul polegi võimalik kolme aastaga lõpetada,» selgitas Tallinna tehnikaülikooli õppeprorektor Jakob Kübarsepp.

Täiskoormusega riigi raha eest õppivalt tudengilt pole aga ülikooliseaduse järgi võimalik raha küsida. «See on seaduse tõlgendamise küsimus ja Tartu teeb ehk tudengitele liiga, kui sunnib neid 100-protsendilise koormusega (40 ainepunkti aastas – toim) õppima,» leidis Kübarsepp.

Tallinna ülikooli akadeemiline prorektor Heli Mattisen oli äärmiselt üllatunud kuuldes, et TÜ lisa-aasta eest raha nõuab. «Minu prorektori mõistus ütleb, et see on vastuolus ülikooliseadusega,» märkis ta.

Eesti põllumajandusülikooli õppekorraldusosakonna juhataja Anne Lüpsik märkis, et ka nemad hakkavad tasu nõudma siis, kui õpilane on läbinud tavalise õpiaja, akadeemilise puhkuse ja veel ühe lisa-aasta.

Pole õiglane

TÜs seitsmendat aastat ajalugu tudeeriv Jüri Metssalu, kes oma õpingute eest sel sügisel 6300 krooni maksis, leidis, et ülikool ei tohiks tegelikult majanduslikel eesmärkidel õppuritelt raha sisse kasseerida ning 13 200 krooni aastas nõuda on liiga palju.

«Üldiselt on üleaja õppijatel ju loengud kuulatud ja ma arvan, et registreerumine eksamile ja selle sooritamine ei too ülikoolile mingeid kulutusi,» ütles ta.

Metssalul on ülikool venima jäänud suure huvi tõttu oma eriala vastu – ta on juba paar aastat juhtinud välitööde projekte, mida tavaliselt tehakse pärast ülikooli.

TÜs õpib praegu lisa-aastal 296 üliõpilast. Neist kõige staažikam astus ülikooli 1991. aastal.

Seadus ütleb...

Paragrahv 13. (1) Ülikoolil on õigus nõuda õppekulude hüvitamist ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras /.../ riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal aasta üle õppekava nominaalkestuse õppinud või täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitnud üliõpilaselt /.../.

Allikas: ülikooliseadus