Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle raamatu puhul oli kaks peamist küsimust. Kui noored eesti kunstnikud, siis kes? Kui raamat kunstist, siis kuidas? Mõlemad olid parajad pähklid ning tähendasid pikki arutelusid asjast huvitatutega ning uskumatuid vaidlusi kujundaja Indrek Sirkliga.
22+ on kahtlemata subjektiivne valik, mille puhul võin lihtsalt öelda, et mulle läheb väga korda see, mis nad juba kunstnikuna on teinud, ning eriti see, mis võib edasi hakata juhtuma. Selleks, et igaüks saaks oma loo rääkida, istusime neil kodus ja stuudios, kiusasime diktofoni ja kaameraga ning pinnisime isiklikke fotoalbumeid näha...
Esimest korda sai raamatu neljaliikmeline meeskond kokku jaanuaris ning too hetk ei teadnud keegi, milline see lõpuks välja nägema hakkab. Väga tugev steitment on minu jaoks, KUIDAS raamat on tehtud. Kuidas hea disaini abil saab põnevalt ja mitmekihiliselt jutustada ükskõik millist lugu. Antud juhul lugu eesti noorest kunstist. Värske eesti graafiline disain on märgi maha pannud ning kunstnikud ainult võidavad sellest.
22 plussmärgiga sellepärast, et seda nimekirja saaks põhimõtteliselt alati pikendada. Nad on lihtsalt esimesed 22.