/nginx/o/2013/07/05/1875298t1hd624.jpg)
/nginx/o/2013/09/04/2045077t1h8a64.jpg)
Raplamaa Vigala kiriku ülevõõbatud altarit ja kantslit hinnanud restauraatorid leidsid, et kirikulised on tekitanud mälestistele omavolilise värvimisega pöördumatut kahju, mis seab taastamise küsimärgi alla.
Vigala altar on lõplikult rikutud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üleeile restauraatorite ekspertiisi kätte saanud muinsuskaitseamet on järgmiseks reedeks kokku kutsunud kunstimälestiste ekspertnõukogu, et langetada keeruline otsus kas eemaldada värv või mitte.
Kui otsustatakse värvi eemaldamise kasuks, toob see ennistuskoja Kanut tehtud ekspertiisi hinnangul kaasa suured riskid. Tugevate värvieemaldussegude kasutamisel võivad Kanuti teatel kokku sulada kõik alumised värvikihid.
Ka ei pruugi õnnestuda uue värvi ühtlane eemaldamine lehtkullaga või pronksvärviga kaetud vanadelt pindadelt.
Teiseks mureks on spetsialistide vähesus. Eestis on küll restauraatorid selle töö jaoks olemas, kuid kuna värvi tuleb eemaldama hakata ruutsentimeeter haaval, siis kulub selleks aega ning teised samalaadsed tööd jääks tegemata.
Kanuti eksperdid püüdsid juba ka värvi eemaldada kirikust võetud detaililt, mis näitaski, et värvieemaldamine Wenfexi seguga on võimalik, kuid kindlasti kaasnevad sellega kaod vanas värvikihis.
«Kuigi on võimalik ka värvikihi mehhaaniline eemaldamine, kahjustab see meetod aluspinda tõenäoliselt enam,» tõdesid eksperdid. Nende hinnangul tuleks otsus edasise suhtes vastu võtta lähikuudel, sest alküüdvärvi õlikomponent, mis pikaajalisel kuivamisel kõveneb, teeb hiljem töö raskemaks.
Muinsuskaitseameti pressiesindaja Carolin Pihlap nentis, et ülevärvimine on mälestist hindamatult kahjustanud. «Õnneks ei ole värvitud mälestiste tagakülgi, mistõttu peaks puit saama piisavalt hingata, vaatamata asjaolule, et esiküljed on värvitud välitöödeks mõeldud lahustipõhise õli-alküüdvärviga,» ütles Pihlap.
Ta lisas võimaliku, kuid samuti riskantse variandina uue värvikihi esialgse allesjätmise.
Altariskandaal puhkes eelmise kuu lõpus, mil muinsuskaitsjad avastasid, et kirikulised on 17. sajandist pärineva barokkaltari ja -kantsli omavoliliselt Sadolini värvidega üle värvinud. Oma tegu põhjendas kirikuõpetaja sellega, et talle ei meeldinud vanad värvid.