Eesti rühib sammhaaval palgaarmee suunas

Tänavu suvel Pärnu Üksik-jalaväepataljonis teenistusse asunud ajateenijad. Foto: Toomas Huik

Eile Kõrgemad riigikaitse kursused avanud peaminister Andrus Ansip nimetas ajateenistust, millele on Eesti senine kaitsevägi paljuski toetunud, hääbuvaks süsteemiks ja elukutselist sõjaväge tulevikuarmeeks.

Kui oma kõnes ütles Ansip, et Eestile on olulised nii rahva kaitsetahe kui kaitsev professionaalsus, ja jättis mulje, et näeb Eesti kaitseväe tulevikus kohta ka ajateenistusele, siis hiljem küsimustele vastates ei teinud ta saladust, mida ta tegelikult mõtleb. «Ajateenistus on hääbuv süsteem ja tuleviku kaitsevägi on elukutseline kaitsevägi,» ütles Ansip.

Kõnes rääkis Ansip, et kui kuus aastat tagasi kavandas Eesti kuut jalaväebrigaadi, mille isikkoosseis olnuks umbes 35 000 meest, siis praegu ehitatakse üles ühte brigaadi.

Vajab arutamist

Samas täpsustas ta, et kuni aastani 2010 on kaitseväe arengukavades ajateenistus olemas ja neid plaane ei hakata ümber tegema. Küll pidas ta ajateenistusest lahtiütlemist üldrahvaliku diskussiooni teemaks.

Ansip nimetas vääramatuks jõuks kaitseväe järjest elukutselisemaks muutumist, ent rõhutas, et see pole mõeldav rahva kaitsetahteta, mille kujundajana näeb ta Kaitseliitu.

«Kui tahame elukutselist kaitseväge, peab olema massiorganisatsioon, mis kannab endas kaitsetahet. Mõlemad peavad arenema, nii kaitsevägi kui Kaitseliit,» märkis ta.

Elukutselisele sõjaväele üleminekut on pooldanud ka kaitseminister Jürgen Ligi.

«Meie kaitsevajadus ei eelda massiarmeed, vaid professionaalseid üksusi, kes oleksid valmis osalema rahvusvahelistel missioonidel. Pealegi peaks iga inimene saama valida oma tegevust igas eas,» sõnas Ligi oktoobri algul.

Kaitseministeeriumi juhtkond võib hakata juba lähitulevikus kaaluma töögrupi moodustamist, mis asuks arutama, milline saab olema Eesti kaitsevägi pärast aastat 2010, kui see pole enam kaetud seniste arengukavadega.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema kindralmajor Ants Laaneotsa sõnul tuleks enne väljaütlemist, kas elukutseline sõjavägi või ajateenistus, teha põhjalik julgeolekuanalüüs. See ei tohiks tema hinnangul olla hüsteeriline kampaania ja üksteisele ärategemine pressis, vaid eelkõige väga rahulik ja põhjalik.

«Iga riigi riigikaitse ehitatakse üles, lähtudes nendest ohtudest, mis võivad seda riiki lähi- ja kaugemas tulevikus ähvardada. Oleksin selliste kardinaalsete reformidega äärmiselt ettevaatlik,» tõdes Laaneots. «Oleme ikkagi NATO piiririik, kusjuures idanaaber pole sugugi meisse sõbralikult suhtunud.»

Olulised ülesanded

Elukutselise armee plusse-miinuseid vaagides sõnas Laaneots, et elukutseline armee ei sobi mitte riigi enese kaitseks, vaid rohkem missioonidel käimiseks. «See tähendab, et kui minna puhtalt elukutselise sõjaväe peale, siis abijõudude toetussüsteem ja esmane enesekaitsevõime langevad ära,» tõdes Laaneots. «Kas võime seda endale oma julgeolekuruumis lubada või mitte, see on analüüsi küsimus.»

Seitsme aasta eest ajateenistuse läbinud Üllar Jürgenson ütles, et hiljem pole kaitsevägi temaga ühendust võtnud ja täiendkoolitustele pole teda kutsutud.

«Pooldan palgaarmeed! Kes tahab, see läheb sõjaväkke,» oli ta veendunud. «Kuigi ajateenistus andis mingid kogemused – mis hakkavad ka juba ununema – ja töödistsipliini, leian ikkagi, et ajateenistus ei pakkunud mulle suurt midagi.»

Ajateenijad

• 2000 – 2801

• 2001 – 3154

• 2002 – 2800

• 2003 – 2500

• 2004 – 2400

• 2005 – 2319

Allikas: kaitsejõudude peastaap