Ajaleht: USA luurel on Ida-Euroopas vanglad

Sõdur sulgeb Rumeenias Mihhail Kogalniceanu küla lähedal asuva õhujõudude baasi nr 86 väravat. Inimõiguslaste sõnul võib just selles baasis olla üks USA Luure Keskagentuuri CIA salavangla. Foto: AFP/SCANPIX

Ajal, mil terrorivõrgustiku Al-Qaeda juht Osama bin Laden varjab end jätkuvalt ilmselt Pakistani ja India piiri lähedal, kannavad mitmed ta varasemad lähikondlased mõnes Ida-Euroopa salastatud vanglas karistust.

Pärast 11. septembril 2001 USAs New Yorgis Maailmakaubanduskeskuse kaksiktornidesse ja Pentagoni sööstnud lennukeid rajas USA Luure Keskagentuur (CIA) mitu salavanglat terroristidele – ehk nagu neid Washingtonis kutsutakse «musta auku», teatas kolmapäeval ajaleht Washington Post.

CIA ja mitme välisriigi luureametnikud, kes lehe korrespondendi Dana Priestiga anonüümsust paludes vestlesid, kinnitasid, et kokku on salastatud terroristide kinnipidamiskohti olnud erinevatel aegadel kaheksas riigis ning nendesse on «saadetud» üle saja vahistatu.

Täielik eraldatus

Umbes 30 arreteeritut on «kõrgema astme» vangid ehk teisisõnu Al-Qaeda juhid, kellest enamikku hoitakse «ühes Ida-Euroopa riigis... ühes nõukogudeaegses kompleksis... täielikus isolatsioonis, pimedas, sageli maa-alustes kongides. Neil ei ole õigusi ja kellelgi väljastpoolt CIAd ei ole õigus nendega rääkida või neid isegi näha».

USA juhtkond ei ole infot salavanglate kohta kinnitanud ega ümber lükanud.

Presidendi rahvusliku julgeoleku nõustaja Stephen Hadley rõhutas aga, et terrorismisõjas peab USA väga oluliseks rahvusvahelisest õigusest kinnipidamist.

«President on väga selgelt öelnud, et peame seda sõda viisil, mis vastab meie endi väärtushinnangutele. Ta on väga selgelt öelnud, et USA ei piina vangivõetuid ning järgib neis vanglates rahvusvahelist õigust ja rahvusvahelisi kohustusi,» ütles Hadley.

Vangide piinamine

Need väited on aga risti vastupidised Washington Posti käsutuses olevale infole: lehe andmeil on välisvanglates töötavaile CIA ülekuulajaile antud õigus kasutada «täiendatud ülekuulamistehnikaid», millest osa on ÜRO konventsioonide ja USA sõjaväe seadustega keelatud.

Muu hulgas hirmutavad luurajad vange «vesivooditega», mis loovad tunde, et oled uppumas. Sellist meetodit rääkima sundimiseks kasutati ka Iraagis asuvas Abu Ghraibi vanglas, nagu seal toimunu üle hiljem puhkenud rahvusvahelise skandaali ja USA sõjaväe eriuurimise käigus selgus.

Salavanglate olemasolu sõltub suuresti koostööst välisluureteenistustega ning kogu süsteemi kohta käiva info saladuses hoidmisest rahva, välisriikide võimude ja pea kõigi USA Kongressi liikmete eest, kel on kohustus jälgida CIA salaoperatsioone.

Washington Posti andmeil olid vanglatest teadlikud vaid «väga vähesed USA ametiisikud, tavaliselt vangide asukohamaade presidendid ja mõned juhtivad luureohvitserid».

Kõik Ida-Euroopa riigid, keda CIA on suutnud veenda Al-Qaeda liikmeid varjama, on demokraatlikud õigusriigid, kes on püüdnud oma luureameteid puhastada teiste riikide – peamiselt Venemaa – või organiseeritud kuritegelike gruppide heaks töötanud agentidest, kirjutas Washington Post.

Inimõigusrühmitus Human Rights Watch (HRW) teatas üleeile, et tõendid osutavad Poolale ja Rumeeniale, kes võivad lubada CIA-l kasutada oma territooriumi Al-Qaeda vangide kinnipidamiseks.

Poola ja Rumeenia, aga ka Slovakkia ja Bulgaaria on vangide hoidmist eitanud. Tšehhi valitsus ütles, et tema lükkas USA vastava palve tagasi, vahendas uudisteagentuur BNS.

Leedu asejustiitsminister Gintaras Švedas kinnitas, et Leedus pole salajasi vanglaid, kus CIA võiks Al-Qaeda terrorivõrgustiku liikmeid hoida ja üle kuulata.