Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates novembrist kindlustavad riigi erinevaid kinnisvaraobjekte haldava Riigikinnisvara ASi (RKAS) varasid IF Eesti Kindlustus ja Seesam, kes tegid parimad hinnapakkumised.
Riigi Kinnisvara (RKAS) juhatus võttis positiivse otsuse IF Eesti Kindlustuse ja Seesami suhtes vastu oktoobri algul, pärast vara ja tsiviilvastutuse kindlustaja leidmiseks korraldatud riigihanget, mis toimus septembri teisel poolel. Ehkki riigihankel osales lisaks IF Eesti Kindlustusele ja Seesamile ka Ergo Kindlustus, ei osutunud Ergo pakkumine hanketingimustele vastavaks.
Hind määras otsuse
RKASi kommunikatsiooni- ja turundusjuht Annika Loigu ütles, et kuna riigihanke konkursil olid tingimused väga täpselt määratletud, kujunes parimate pakkumiste valimisel peamiseks argumendiks hind. «Varakindlustuse puhul oli nõue, et koguriskikindlustus oleks pakkumise kutsedokumentides loetletud objektidele ning esitatud kindlustussummade ulatuses,» selgitas Loigu.
Lisaks olemasolevale varale peab samaväärne kindlustuskate rakenduma ka kindlustusperioodi jooksul lisanduvale samalaadsele varale ja sellise vara kahjustumisest tulenevale üürikaotusele kuni 500 miljoni krooni ulatuses. Varakindlustuskattel pidi olema üks ja üldine omavastutus, mille määr iga varakindlustusjuhtumi kohta tuleks 100 000 krooni.
Varakindlustuse osas kinnitas RKAS parimaks Seesami esitatud pakkumise summas 717 268 krooni aastas, see oli hanketingimustele vastavaks tunnistatud pakkumiste hulgas kõige odavam.
IF Eesti Kindlustus pakkus varakindlustuse osas 973 060 krooni aastas. Tsiviilvastutuskindlustuse osas kinnitas juhatus edukaks pakkumiseks IF Eesti Kindlustuse esitatud pakkumise summas 25 000 krooni, sest see oli vastavaks tunnistatud pakkumiste hulgas kõige odavam.
Seesam pakkus omalt poolt 58 442 krooni aastas. Varakindlustuse osas on RKASi omavastutuse summa 100 000 krooni ning tsiviilkindlustuse puhul 20 000 krooni. Samas 2003. aastal oli RKASi kindlustuse kuumakse keskmiselt 51 115 krooni ja 2004. aastal 56 634 krooni ehk vastavalt 613 380 krooni ja 679 608 krooni aastas ning kindlustajaks oli siis IF Eesti Kindlustus.
Kindlad nõuded
Üldhariduskoolidele tuli pakkuda erakorraliste kulude kindlustust summas kaks miljonit krooni nii juhtumi kui ka kogu perioodi kohta kokku. Erakorraliste kulude kate on niinimetatud ujuv kate, mis rakendub kõikidele RKASi omanduses, halduses või eestkoste all olevatele üldhariduskoolidele. Vastutuskindlustus pidi katma RKASi ning tema kõigi allüksuste tegevusest tekkida võiva varakahju ning kahju inimeste tervisele ja elule. Kindlustatud tegevus pidi sisaldama vähemalt kinnisvara haldamist, hooldamist, arendamist, jooksvat remonti ning sellega kaasnevat kontori ja välitööd.
Ameti- ja konsultatsioonivastutuse sisaldumine kindlustuskattes polnud nõutav. Kindlustussumma juhtumi kohta eraldi ning kindlustusperioodi jooksul kokku pidi olema vähemalt viis miljonit krooni. Vastutuskindlustusel rakendatav omavastutus peab olema maksimaalselt 20 000 krooni.