/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/08/07/218091t1hf778.jpg)
Neljapäeva õhtul alanud Erna retke sõjalis-sportliku jõuproovi oli laupäeva keskpäevaks lõpetanud valdav osa võistlejatest ning toimus punktide lugemine.
Erna retke võistlejad on finišis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Enamus on kindlasti lõpetanud. Praegu loetakse karistuspunkte kokku, seejärel on võistlejatel tund aega protestide esitamiseks,» ütles ürituse pressiesindaja Urmas Reitelmann kella poole ühe ajal.
Viimaste arengutena on Reitlemani sõnul võistluse katkestanud veel üks võistkond. «Hollandi I võistkond on ka väljas.»
Lisaks hollandlastele on katkestanud sakslaste esindus ning Kirde kaitseringkonna võistkond.
Erna retk algas neljapäeval kell 16 traditsiooniliselt dessandiga Salmistu rannale, mida oli kõigil huvilistel kohapeal võimalik jälgida. Võistlustulle asus 25 võistkonda, neist 18 Eestist ja seitse välisesindust Soomest, Saksamaalt, Taanist ning Hollandist.
Erna seltsi, kaitsejõudude ja Kaitseliidu koostööna korraldatava retke baaslaager asub seekord mitte Kautlas, vaid Läsnal.
Erna selts korraldab koos koostööpartneritega võistlust alates 1994. aastast, aastate jooksul on osalenud sellel 21 välisriigi võistkonnad. Võistlusega meenutatakse 1941. aasta sõjasuvel toimunut, kui nõukogude okupatsiooni eest Soome põgenenud eestlastest koosnev luurerühm saabus Eestisse.
Rühma tegevus päästis muuhulgas ka nõukogude üksuste terrori eest Kautla piirkonna metsadesse varjunud ligi 2000 inimest, neist enamik olid naised, lapsed ja vanurid. Et tagada põgenike pääsemine kindlast surmast, ründas Erna löögirühm leitnant Oleg Marnoti juhtimisel Nõukogude hävituspataljoni üksusi. Sellega tõmbas Erna Nõukogude üksuste jõud enda peale ning võimaldas põgenikel ja metsavendadel piiramisrõngast väljuda.
Kuigi ametlikes aruannetes kuulutati Erna rühm hävitatuks, suutis see piiramisrõngast välja murda.
Hävituspataljonid vastasid ebaõnnestumistele terroriga.
Kurikuulsaks sai Kautla talu hävitamine, mille elanikke hävituspataljonlased piinasid ning seejärel elusalt põletasid. Pärast seda hävitasid Nõukogude julgeolekuüksused haarangu piirkonnas veel kümmekond talu ning mõrvasid nende kätte langenud tsiviilelanikke vanusest ja soost sõltumata.