Reklaam ei too ETV-le lahendusi

Jaak Allik teeb numbrite abil puust ja punaseks, kuidas reklaami tagasitoomine ETVsse ja Eesti Raadiosse ei lahenda avalik-õigusliku ringhäälingu rahamuresid. Lahenduseks on ikkagi ühinemine ja tehnoloogiasse investeerimine.

Kultuuriminister Raivo Palmaru mure ringhäälingu rahastamise pärast on õigeaegne ja mõistetav. Küsimusega reklaami tagasitoomisest avalik-õiguslikku meediasse on ta juba saavutanud samasuguse efekti nagu ringhäälingunõukogu, kes soovis teha selgeks, kas taliolümpiamängude ja jalgpalli-MM ülekannete ärajätmisega saaks teletöötajatele tagada valitsuse ja TALO kokkuleppega lubatud palgatõusu.

Tänu neile skandaalimaigulistele ettepanekutele on ETV ja Eesti Raadio alarahastamine avalikkuse tähelepanu võtnud. Kuid nagu ka kõige spordivaenulikumgi ringhäälingunõukogu ei saaks raha kokku hoida spordiülekannete ärajätmisega, nii ei saaks ka kõige ebakompetentsemgi kultuuriminister taastada reklaami avalik-õiguslikus meedias, sest riigikogus ei tuleks selleks hääled kokku.

Reklaam ei aita

Raivo Palmaru aga ei ole ebakompetentne kultuuriminister, ta on esimene meediaspetsialistist kultuuriminister, kes seepärast tunnebki teravalt selle täiendava investeeringu suurust, mida tema hoolde usaldatud rahvusringhääling juba kõige lähemal ajal vajab.

Asi on selles, et digitaaltehnoloogiale üleminek ei sõltu valitsuse või parlamendi tahtest, seda nõuavad meilt lähima viie aasta jooksul ELi direktiivid.

Juba praegu on Eesti Raadios ja ETVs kasutatav tehnika suures osas põlvkonna võrra maha jäänud, viie aasta pärast võib selle kola aga lihtsalt üle anda Raua tänava koolile kooliraadio ja TV mängimiseks. Sõnades on sellest kõik otsustajad aru saanud, aga kohe, kui tuleb rahanumbreid kirjutada, lisatakse ringhäälingu eelarvele 6,3 protsenti ehk 19,1 miljonit ja tehakse nägu, et kõik on korras.

Enamgi veel – väidetakse, et kogu juurdekasv peab minema raadio- ja teletöötajate 10-protsendiliseks palgatõusuks, kuigi ometi on ju teada, et juba sõlmitud lepingute alusel kulub sellest spordiülekanneteks 13,1 miljonit krooni.

Vähemalt seitsmemiljonilist puudujääki ringhäälingu järgmise aasta eelarves tunnistas riigikogu kultuurikomisjonis esinedes ka kultuuriminister. Komisjon otsustas raha juurde taotleda. Kui valitsus ja riigikogu sellega soostuvad, on järgmiseks aastaks lahendatud vähemalt palgatõusu probleem. See tähendab mingitki võimalust pidurdada parimate tegijate äravoolu erakanalitesse.

Kuid summad, mis on vajalikud ringhäälingu tehnoloogilise ja materiaalse baasi uuendamiseks, on kahe nulli võrra suuremad. 2002. aastal riigikogus vastuvõetud Eesti Raadio ja ETV arengukava nägi selleks aastaks ette 413,3 miljonit krooni riigitoetust. Tegelik toetus oli 303 miljonit. Ja kuigi reklaami väljaviimine toimus tõepoolest kommertskanaleile kasulikult ja avalik-õigusliku ringhäälingu tulubaasi kindlustamata, ei saaks need rahasid ka reklaami tagasitoomisest.

Raivo Palmaru arvates võiks reklaam anda 30 protsenti ETV eelarvest, seega umbes 60-70 miljonit krooni. See tähendaks veerandit 2006. aasta telereklaamitulu üldmahust, milleni võiks sihipärase töö ja programmi kommertsialiseerimise hinnaga 2008. aastaks ehk jõudagi.

Paraku võtaks aga rahandusminister sel juhul juba 2007. aastal ringhäälingueelarvest maha 47,5 miljonit riigile erakanaleilt laekumata jäävat litsentsitasu. Seega oleks nii-öelda positiivseks tulemuseks vaid umbes 20 miljonit, millega mingeid sisulisi probleem lahendada ei saa.

Lahendused on aga olemas. Koalitsioonilepingus võetud siht ETV ja Eesti Raadio ühendamiseks ei saa tähendada kolmele kehvakvaliteetsele nõukogudeaegsele ehitusele ja vanale Raadiomajale ühise uksesildi tegemist, kirjablankettide vahetamist ning uuele peadirektorile kabineti sisustamist. Ühendamise eesmärk ei saa olla ka kulude kokkuhoid, seda näitas firma KPMG autoriteene uuring.

Ühinemise mõte on kõigi tele- ja raadiosüsteemide maksimaalne tehnoloogiline ja inimressursse silmaspidav ühitamine, mille aluseks on hüpe digiajastusse ning tõeliselt uue sünergia teke. Selle saavutamiseks on praegustel ringhäälingujuhtidel valminud reaalne ettepanek, mida ringhäälingunõukogu lähinädalal arutab.

Ühinemine on lahendus

See tähendaks praeguste kinnistute ja nelja hoone müümist, millest võiks saada 300-400 miljonit krooni. See raha investeeritaks uude tehnoloogiasse. Valminud ruumiprogrammi alusel kuulutatakse ehitusfirmade seas välja vähempakkumiskonkurss uuele ringhäälinguhoonele kesklinna piirkonnas ja soovitavalt riigile kuuluval maal.

Ehituse jaoks suurusjärguga 500-600 miljonit krooni peaks huvilisi leiduma. Riik võtaks endale kohustuse see maja 20-25 aastaga välja osta. See tähendaks umbes 30-miljonilist aastakoormust järgnevate aastakümnete eelarvele. Kui siia lisanduks veel kokkulepe ringhäälingu jooksvate kulude kasvatamiseks igal aastal, siis oleks meil mõne aasta pärast kui mitte üks Euroopa paremaid, siis vähemasti konkurentsivõimeline avalik-õiguslik ringhääling.

Arvestades aga tema «reklaamipuhtust», siis ehk ikkagi üks paremaid. Otsustus tõsta ringhäälingule minevaid investeeringuid 30 miljoni võrra aastas, ei peaks meie riigile, kes kaks aastat järjest on teinud kahemiljardilise lisaeelarve, kaelamurdev olema.

Ringhäälingunõukogu saadab loodetavasti just sellise ringhäälingu arengukava lähiajal valitsusele ja riigikogule arutamiseks. Positiivseks otsuseks oleks vaja rahvaesindajate arusaamist, et heatasemeline avalik-õiguslik ringhääling on demokraatliku ja haritud Eesti üks nurgakivi. Ma usun siiralt, et ringhäälingu arenguprobleemid lahendatakse positiivselt.