Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/04/2043369t1h7959.jpg)
Viimasel ajal on väga palju räägitud laste vaktsineerimisest, vähe aga sellest, mis vaktsineerimine üleüldse on ja miks seda tehakse.
Laste vaktsineerimine on Eestis korraldatud sotsiaalministri määrusega ning see on osa nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest. Haigused, mille vastu me vaktsineerime, on tavaliselt raske kuluga, pärast nende põdemist võivad jääda püsivad puuded ning haigused võivad lõppeda ka surmaga.
Perearstid vaktsineerivad lapsi immuniseerimiskava alusel kümne eri nakkushaiguse vastu. Vaktsineerimiskalendrisse kuuluvad tuberkuloos, difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit ehk lastehalvatus, mumps, leetrid, punetised, hepatiit; viimasena liitus sellest sügisest kalendrisse ka laste meningiidi tekitaja hemofiilusbakter tüüp b vaktsiin. Ajaline määratus eri vaktsiinide tegemisel on kujuneneud aastatepikkuse praktilise töö ja teaduspõhiste uuringute tulemusel.
Ravimiameti kontroll
Et mitte sõstida last mitmeid kordi, on kasutusel kombineeritud vaktsiinid. Eestis tehakse riikliku kalendri alusel difteeria-teetanuse-läkaköha, hemofiiluse ning mumpsi-leetrite-punetiste kombineeritud kaitsesüste.
Vaktsineerimisel küsivad perearstid vanemate nõusolekut. Õnneks kohtab keeldumist väga harva, aga kui see siiski juhtub, on põhjuseks hirm vaktsiini kõrvaltoimete tekke ees. Et vaktsiinid on ravimite rühma kuuluvad ained, siis on mingi võimalus kõrvaltoimete tekkeks tõepoolest olemas. Kõik Eestis kasutusel olevad vaktsiinid on aga läbinud ravimiameti põhjaliku kontrolli ja nende kvaliteedis pole põhjust kahelda.
2004. aastal ravimiametile rasketest kõrvaltoimetest ei teatatud, kergemate reaktsioonide kohta saabus 15 teadet.
Süsti järel tekkivaid kergeid reaktsioone, milleks on tavaliselt väike palavik ja lapse virilus vaktsineerimise päeval, annab kõige sagedamini difteeria-teetanuse-läkaköha vaktsiin. Alates septembrist on see kasutusel ühedoosise süstena, millel on lisana juures hemofiiluse komponent. Varem oli difteeria-teetanuse-läkaköha vaktsiin kümnedoosine. Vaktsiin on kvaliteetne ja mis peamine, see annab kindla kaitse kõigi nende haiguste vastu. Kui tõesti peaksid ilmnema kõrvaltoimed, on olemas ka varuvariant, kuid vaktsiini kõrge hinna tõttu seda riiklikult ei kompenseerita.
Kaitse, mitte kahju
Tõsisemaid kõrvaltoimeid esineb väga harva, need on eelkõige seotud lapse kroonilise haiguse või ka puuduliku immuunsüstemiga. Oluline on arvestada kroonilisi haigusi just elusvaktsiinide tegemisel. Vaktsineerimisel tekib palju küsimusi allergiliste laste vanematel, eelkõige munavalgu allergia korral, kuna osade vaktsiinide üks koostisosi võib olla munavalk. Kindel sõnum allergoloogide poolt on aga, et me ei vaktsineeri ainult väga tugeva allergilise reaktsiooni anafülaksia korral.
Nahalööbe esinemine ei ole vastunäidustus näiteks mumpsi-leetrite-punetiste vaktsiini tegemisel.
Perearstide ja -õdede tööd vaktsineerimise osas kontrollib pidevalt tervisekaitsetalitlus ning sellega on tagatud, et vaktsiinide transpordi- ja säilitamistingimused vastavad nõuetele, vaktsineerimine toimub õigetes tingimustes ja vaktsineerivad inimesed on läbinud koolituse. Meedikutena on meie soov hoida ära raskete haiguste teket ja kaitsta, mitte kahjustada inimesi, ning seetõttu peame vaktsineerimist oluliseks.