Sprindilootused kärbivad liigset innukust

Sprinterid Anti Saarepuu (vasakul) ja Erkki Jallai Düsseldorfi maailma vallutama ei lähe – esimene oleks rahul kümne, teine kuue parema sekka jõudmisega. Foto: Margus Ansu

Eile keskpäeval tegi Erkki Jallai selle sügise kõige valusama treeningu, häälestades Võru ja Väimela vahelisel rollerirajal lihaseid nädalavahetusel algava murdmaasuusatamise MK-sarja sprindi avaetapiks võistluskiirusele.

Mullu alustas ta hooaega Saksamaal Düsseldorfi linnatänavail Eesti sprindimeeste kõigi aegade parima tulemusega: eelsõidus oli ta kiireim ning võitis viimaks B-finaali, mis andis viienda koha.

Ent talve edenedes tõusis Eesti sprinterite esinumbriks Jallai hea semu Anti Saarepuu, kes läbis hooaja tõusvas joones, jõudes viimaks Göteborgi MK-etapil üle ihaldatud poolfinaali läve ehk kaheksa parema sekka.

Sellegipoolest ei sõida nad Düsseldorfi maailmavallutusplaanidega. Mõlemad püüavad vormitipu rihtida veebruarikuiseks Torino olümpiaks, lisaks on nad edusammude kõrval talletanud uueks talveks tarkust ka varasematest ülepingutamistest ja ebaõnnestumistest.

Organismi tuleb kuulata ja koormusi selle järgi sättida – nii võiks kõlada tähtsamaid õppetunde, mis meestel mullusest kaasa on võtta.

Juba suvises kahenädalases Otepää-laagris andsid Saarepuule külge kippunud kerged külmetushädad märku, et ta harjutab piiri peal. Ka septembrikuine lumelaager Ramsaus tuletas meelde eelmisel sügisel võimutsenud väsimust.

Möödaniku vead

Oktoobris harjutaski ta kergemalt ja ettevaatlikumalt kui aasta eest, mistõttu eile tundis ta end märksa värskemalt kui eelmise hooaja künnisel.

Jallai on keha- ja vaimujõu hoidmiseks samamoodi rahulikumalt treeninud, et vältida mullust langust, kui jaks juba poole hooaja pealt otsa sai. «Suvi oli minu jaoks liiga intensiivne, liiga palju tahtsin,» tunnistas ta möödaniku vigu.

Tulemuseks olid alalõpmata kimbutavad haigusnähud ja pidev kurnatus.

Jallai aastakilometraaž tõotab nüüdse seisuga küündida 8000 kanti. Mullu liikus ta samal ajal koguni 9000 kilomeetri graafikus, kuid maksis liigse pingutuse eest lõivu: viimastel kuudel tuli koormustes järele anda ja lõpetada aasta 8000ga.

Tagasihoidlikud sihid

Ka Saarepuu ei tõtta mahte suurendama, ehkki hing seda teinekord ihkaks. Tema loodab hooaja lõpuks koguda 7500 kilomeetrit, vaid paarsada kilomeetrit rohkem kui eelmisel aastal. Ta on peatreener Mati Alaveriga jõudnud üksmeelele, et treeningkoormust ei maksa tormakalt tõsta. «Pigem karta kui kahetseda,» nentis Saarepuu.

Eelmine talv, mil ta jõudis kõigil MK sprindietappidel punktikohale ja lõpetas viimaks sprinterite pingereas 11ndana, läks Saarepuu hinnangul niigi üle mõistuse hästi. «See on võimatu, et kohe järgmisel aastal toimuks samasugune arenguhüpe,» lahkab ta. «Juba see oleks väga hea, kui stabiilsus säiliks.»

Nii ei sea Saarepuu endale nädalavahetuse sprindijõuprooviks kuigi kõlavaid sihte, pidades kiirusliku eriettevalmistuse puudumise tõttu igati kordaläinuks jõudmist eelringist 16 parema hulka.

Ka Jallai tunnistas, et tema valmisolek sobib praegu pigem treenimiseks kui võistlemiseks, mistõttu läheb Düsseldorfis starti suurte eesmärkideta.

Ometi lisas ta, et ei tahaks eelmise aasta tulemusele eriti alla jääda. Ehk aitavad võistlusvormi puudumist kompenseerida kogemused, mis lubavad sõita varasemast targemini, ennast asjatult kulutamata, avaldas ta lootust.

Ehkki hooaja tähtsaim võistlus on Torino olümpia, hoiduvad mõlemad Eesti sprindilootused sellele liiga palju mõtlemast, et end vaimselt mitte läbi kõrvetada. Jallail on aidanud mõtteid mujale viia sõbrad, kellega ta on ajanud nimme kõike muud kui spordijuttu.

Saarepuul on vabal ajal käed-jalad tööd täis naise päranduseks saadud kahekorruselise maja kallal, kus ta on vahetanud aknaid, ehitanud sauna ja valanud krundi ümber 170 meetri pikkuse aia vundamendi. Sellegipoolest ei salga kumbki, mis tulemusega nad Torino olümpia sprindivõistlusel rahule jääksid.

Meheteod ootavad ees

«Kuue sees oleks väga super,» lausus Jallai, kuid lisab kohe: «Aga praegu sellest eriti ei heietaks. Las talv tuleb kätte, praegu on 6. koht rohkem unistus.»

«Kümne sees oleksin rahul,» sõnas Saarepuu. «See tähendab, et poolfinaali jõudmine oleks superõnnestumine.»

Olümpial võisteldakse uue süsteemi järgi, kus eelsõitudest pääseb edasi 30 paremat, kes selgitavad kuuestes veerandfinaalides kümme poolfinalisti, kelle seast kaks paremat hakkavad sõitma A-finaalis medaleile ja kolm paremat ülejäänud esikümnekohtadele.

Suuri mehetegusid loodavad Jallai ja Saarepuu hakata korda saatma kolme-nelja hooaja pärast, 26-27-aastasena. Vähemast kui tiitlivõistluste medaleist nad ei unistagi. Vastasel korral, märkis Saarepuu, pole mõtet tippsporti üldse teha.

Esimese MK etapivõidu tahaks Saarepuu saada kahe-kolme talve pärast. Jallai, sõbrast üle aasta vanem, avaldas, et MK-l võiks võitjana üle lõpujoone jõuda kui mitte tänavu, siis tuleval aastal kindlasti.

Avastart

Nädalavahetusel teevad Saksamaal Düsseldorfis MK-sarjas hooaja avastardi murdmaasuusatajad, kes võistlevad laupäeval vabatehnika sprindis ja pühapäeval vabatehnika sprinditeates.

Eestlastest lähevad starti:

Anti Saarepuu (11.)*

Erkki Jallai (21.)

Priit Narusk (28.)

Peeter Kümmel

Piret Pormeister

Kaili Sirge

* koht mulluse MK-sarja sprinterite edetabelis