/nginx/o/2013/09/04/2042321t1hc869.jpg)
Kuus aastat tagasi lõigati kirurg Priit Kasenõmmel mandlid välja arstitudengina sai ta aru, et haigete mandlite tõttu hakkab tervis käest minema, teda vaevasid liigesevalud ja jäikus kätes.
Tervisehäda sage põhjus on haiged kurgumandlid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paistetus kadus sõrmeliigestest pärast mädaste mandlite väljalõikamist.
Pärast mandlitest loobumist ei saa Kasenõmm abielusõrmust enam sõrme panna, sõrmus jäi suureks. See oli valitud ajal, kui sõrmeliigesed olid haigete mandlite tõttu paistes.
«Ma läksin kümme aastat liiga hilja,» märgib Kasenõmm, kes nüüd ise peaaegu iga päev mõne inimese mädased mandlid kurgust välja lõikab ja prügikasti lennutab.
Oma last ta kümneks aastaks ootama ei jätnud, pärast ühe aasta jooksul põetud kolme angiini tõi ta lapse haiglasse lõikusele.
Kliima rikub mandleid
«Põhjamaises niiskes merekliimas on mandlite roll hoolitseda, et inimesed liiga kaua ei elaks,» väidab Tartu Ülikooli kõrvakliiniku juhataja professor Mart Kull. Kliimat süüdistab ta selles, et mandlid on siinkandis suuremate õhukontrastide käes ning jahtuvad seetõttu kergemini.
«Kui loodus on andnud tungid, mis viivad elu jätkumisele, näiteks sugutungi, siis on olemas ka hävitusmehhanismid, mis viivad surmani. Näiteks kurgumandlid,» kinnitab Kull.
Kull ja Kasenõmm kuulusid teadlaste rühma, kes pälvis tänavu Tartu Ülikooli Kliinikumi teaduspreemia, nad uurisid, millistest märkidest tuleb lähtuda, saamaks aru, et kroonilise mandlipõletiku vastu suudab aidata vaid kirurginuga.
«Miks mandlid väsivad ja muutuvad sidekoelisteks mädasteks moodustisteks?» küsib Kull.
Ta on veendunud, et Põhjamaades on mandlilõikuse järele ülisuur vajadus. Nende uuringus osalenud 2023-aastastest arstitudengitest oli 80 protsendil krooniline mandlipõletik.
«Mandlid tuleb õigel ajal välja lõigata, enne kui tüsistused jõuavad välja kujuneda,» ütles Kull.
«Pärast seda, kui me hakkasime radikaalsemalt mandlilõikusi tegema, on seitse korda vähenenud patsientide arv, kes satuvad Maarjamõisa haiglasse südame sisekesta ja klappide mädanikuga,» ütleb Kull.
Tartu kõrvakliinikus tehakse aastas 4000 mandlilõikust, aga seda võib vajada palju suurem arv inimesi.
Organismi mustim koht
Kulli sõnul tasub neil, kes ärkavad, halb maitse suus, lasta end arstil kontrollida põhjus võib tihti peituda mädastes mandlites.
Kasenõmme sõnul soovitavad nad inimestel oma kaela katsuda: kõvad munad kaelapiirkonnas on piisav põhjus arsti juurde tulla.
«Kurgukirurgi juures kontrollis tuleb käia samamoodi, nagu naised käivad günekoloogi juures,» ütleb Kull. «Kurgumandlid on organismi kõige mustem koht, aga neid ei käida millegipärast arsti juures näitamas.»
Kulli sõnul ei anna analüüsid tihti õigeid märke. Kurgumandli kanalid on kinni läinud ja põletik pesitseb kinnise kaane all kurgust võetud proov ei viita mandlipõletikule, aga veres on põletikunäitajad.
Põhjus on selles, et, mandlikanalid kasvavad sidekudet täis, aga põletikukolle jääb mandli sisse alles.
Kulli sõnul on vahel tõusnud küsimus, et mis jääb järele organismi kaitsevõimest, kui kurgumandlid ära võetakse.
«Luuüdi ja põrn on peamised kaitseorganid, massilt mitu korda suuremad. Neid ei võta keegi ära. Pealegi on inimesel seitse mandlit, kui neist kaks kurgumandlid ära võtta, ei juhtu kaitsevõimega midagi,» lisab ta.
Tartu arstid ütlevad, et edaspidi peaks mandlipõletikke ravima vaid nende antibiootikumidega, mis on võimelised tungima raku sisse.
Selle teadmise arvele paneb Kull tõiga, et temal endal pole siiamaani oma mandlitega operatsioonitooli asja olnud.