Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/11/23/6103783t1h0a97.png)
Skypeist on ajakirjanduses juttu olnud peamiselt kahel põhjusel: selle arendamisele on käe külge pannud eesti mehed ja hiljuti maksis eBay firma eest kopsaka summa. Mis kasu on tavalisel eestlasel firmast, mille kaptenisild Luxembourgis, rool Londonis ja tekimadrused Eestis?
Skype [skaip] on ülimugav, lihtne ja kvaliteetne VoiP- (voice over internet) rakendus ehk siis netitelefon. Kui internet ühendab arvuteid, siis miks mitte inimesi, kellele meeldib telefoniga lobiseda?
Sellise funktsionaalsusega programme tunti varemgi, kuid Skype lööb varasemaid lihtsuse, kvaliteedi ja levikuga loo kirjutamise ajaks 176 752 615 korda alla laetud. Oma osa on siin muidugi ka järjest enam levivatel lairibaühendustel.
Hiir tegi katse: varustas keskmise kodukasutaja arvuti, internetiühenduse ning kõrvaklappide-mikrofoniga ja palus tal skaipi kasutama hakata. Kõik sujus peaaegu tõrgeteta, välja arvatud hetk, kui kasutaja ei suutnud kohe oma arvuti mikrofonisisendit tuvastada (enamiku helikaartide puhul roheline pistik klappide/kõlarite jaoks, roosa mikrofoni tarvis). Kokku 7,5 minutit ja kombes!
7MB installer valib suhtlemiseks vaikimise eesti keele (aga End Users Licensei emakeeles lugeda ei saa), programm paigaldub keerulisi küsimusi esitamata. See on Skypei puhul kõva eelis: tavakasutaja ei pea läbi prokside, portide ja tulemüüride murdma, asi lihtsalt töötab. Pärast paigaldust pakutakse võimalust end registreerida või olemasoleva kasutajana sisse logida. Teisi kasutajaid võib otsida täisnime, skaipi hüüdnime või meiliaadressi järgi.
Lase aga käia ja lobise! Skype lubab kasutajatel ka tekstisõnumeid ja faile vahetada, nagu enamik IM-programme. Skype on platvormidevaheline, töötab peale Windowsi ka Linuxil, MacOs X-il ja PocketPC-l. Windowsi kasutajad saavad skaibi vastava tööriistaribaga (lae eraldi) integreerida Internet Exploreri ja MS Outookiga.
Siiamaani on kõik kena ja tasuta. Aga vestelda vaid arvuti taga istudes on mobiiliajastul veel ahistavam kui nõukaaja kümneaastane telefonijärjekord. Kasumit taotlev Skype on selle ära jaganud ja pakub tasulisi lisateenuseid. SkypeOut võimaldab kasutajal oma arvutist helistada fiks- või mobiilinumbrile.
Selleks tuleb Skypei kodulehelt endale kõneaega osta (vajalik krediitkaart). Kõne maksumus sõltub sihtkohast: näiteks Vanuatu (saar Vaikses ookeanis) telefonile helistamine maksab 10,233 kr/min, aga paavstiga lobisemine on odavam: Vatikan vaid 0,266 kr/min (lisandub käibemaks).
SkypeIn töötab täpselt vastupidi: sina istud arvuti taga, aga sulle saab tavalisest telefonivõrgust sisse helistada. Selleks pead Skypeilt ostma oma SkypeIn telefoninumbri, mis maksab 30 eurot aastas.
Sellel numbril valitud kõne võid vastu võtta oma arvutis, aga kui sa siiski peaksid millegipärast vahepeal pellerisse minema, püüab kõne kinni Skype Voicemail, mis on vahelduseks tasuta teenus.
Mida vajad: helikaardiga varustatud arvuti, internetiühendus, mikrofoniga kõrvaklapid. Operatsioonisüsteem Windows 2000 või XP. Helikaardi asemel võib kasutada USB-porti ühenduvat peakomplekti või tavalist telefonitoru moodi USB-telefoni.
Kust saab: www.skype.com