/nginx/o/2013/09/04/2041201t1hf01d.jpg)
Eile alanud moslemite püha kuu ramadan paneb sajad miljonid moslemid üle maailma neljaks nädalaks paastuma.
Eile alanud ramadan paneb moslemid paastuma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järgneva kuu vältel ei tohi moslemid alates varahommikust õhtupimeduseni ei tohi moslemid süüa, juua, suitsetada, tarvitada lõhnaaineid ega suguliselt läbi käia.
Keeld algab hetkest, kui on juba võimalik eristada valget lõnga mustast, öösel aga on kõik ülalmainitud teod lubatud.
Paastu peavad sageli isegi need, kes muidu igapäevaselt usurituaale ei täida.
Lisaks paastumisele veedavad mitmed moslemid senisest rohkem aega moeedes ja üritavad lugeda kuu jooksul läbi koraani.
Uskumuse kohaselt tasutakse ramadani ajal tehtud heateod kümnekordselt, vahendab CNN.
Ka sel aastal tähistasid moslemi ramadani algust suurejooneliselt. Näiteks Liibanon tähistas püha kuu algust eile hommikul aupaukudega.
Õhtul tõttasid sajad miljonid moslemid koju tähistama esimese paastupäeva lõppemist ja öö saabumist. See iftariks kutsutav pidusöök on tavaliselt väga pidulik, kus pakutakse mitmeid vaid ramadani ajal valmistatavaid traditsioonilisi maiustusi.
Püha kuu ajal on moslemid ka tavalisemast heldemad, toetades võimaluste piires vaeseid ja kodutuid.
Ramadani muudab moslemitele oluliseks see, et just siis ligikaudu 1400 aasta eest sai Muhammed esimese ilmutuse Allahilt, millest sündis hiljem Koraan.
Sõltuvalt traditsioonist algab püha kuu eri riikide ja usu alavolude jaoks erinevalt. Reeglina alustavad sunniidid paastu eile ja iiidid täna, kuid näiteks Pakistanis algab paast hoopis homsest.
Paastu ei pea ramadani ajal pidama reisijad, raugad, rasedad ja imetavad naised ning haiged.
Nad võivad teha seda mõnel muul sobival ajal või peavad selle hüvitama lepitusohvriga, näiteks vaeste toitmisega.
Seoses ramadaniga tõusis ka terrorioht. Eile tähistas Iraagi pealinnas Bagdadis püha kuu algust muuhulgas autopommiplahvatus, milles hukkus kaks politseinikku.
Ka kutsus Iraagi Al-Qaeda kõiki oma järgijaid üles ründama USA ja Iraagi jõude, et muuta see «muslimite võidu ning silmakirjalike ja mitmeusklike kaotuse kuuks.»
Ohtu näitab seegi, et alates 2003. aastast, millal USA Iraagi okupeeris, on ramadani ajal senisest rohkem vägivalda, eriti suitsiidirünnakuid.