/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2009/08/06/217731t1he28f.jpg)
Haigekassal lubatakse järgmisel aastal minna oma reservide kallale, et katta sotsiaalmaksu vähem laekumisest tingitud puudujääk eelarves. Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on seda ka varem lubatud, kuid hiljem on valitsus oma meelt muutnud.
Haigekassal lubatakse oma reservide kallale minna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ravikindluste raha jääb vähemaks ja haigekassal tuleb haiglatega lepinguid sõlmides arvestada, et rahakott on järgmisel aastal väiksem kui sellel aastal. Seda juhul kui me ei saa [haigekassa - toim] reserve kasutada,» rääkis Hanno Pevkur Postimees.ee'le.
Tema sõnul ei ole täna veel selge, kas lepingute maht väheneb või mitte. Samas on rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt järgmisel aastal oodata sotsiaalmaksu vähemlaekumist ligi 600 miljonit krooni ulatuses.
«Esialgses eelarve positsioonis on kokku lepitud, et puuduolev sotsiaalmaksu vähemlaekumine kaetakse haigekassa reservide arvelt, mida on täiesti piisavalt,» selgitas sotsiaalminister.
Varasemast lubadusest valitsus kinni ei pidanud
Pevkur möönis, et ka tänavu lubati alguses haigekassal kogutud reserve kasutada, kuid hiljem tõmbas riik sellele plaanile kriipsu peale eurole ülemineku nõuetele viidates.
«Siin on lahtisi kohti, aga see on positsioon, millega alustame rahandusministeeriumiga läbirääkimisi sotsiaalmaksu laekumise ja haigekassa rahastamise osas,» kinnitas Pevkur.
Ministri kinnitusel on järgmise aasta eelarvet tehes arvestatud, et sotsiaalmaksust laekub u 11,2 miljardit ja 580 miljoni krooni ulatuses võib haigekassa kasutusele võtta oma reserve. Nendest summadest peaks ministri hinnangul piisama, et ka järgmisel aastal saaks inimesed arstiabi samas mahus kui tänavu.
«Paremaks ei lähe, loodame, et oluliselt ka mitte halvemaks,» kommenteeris haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov valitsuse lubadust reserve kasutama hakata.
Kui haigekassa oma sääste kasutada ei saa, siis väheneb Danilovi sõnul arstiabi kättesaadavus ja ravijärjekorrad pikenevad dramaatiliselt.
Miski pole veel kindel
Reservide kasutusele võtmist kinnitas ka rahandusministeerium, mille teatel on järgmise riigieelarvet koostades arvestatud võimalusega, et haigekassa võib kasutusele võtta eelnevate perioodide jaotamata kasumit seadusega lubatud maksimumulatuses ehk ligi 583 miljonit krooni.
Riigieelarve eest vastutav ministeerium viitab oma vastuses, et vastavalt seadusele sõltub jaotamata kasumi kasutuselevõtt eelmisel kalendriaastal haigekassa eelarves ettenähtud tervishoiuteenuste kulude mahust.
«Seetõttu võib 2009. aasta haigekassa lisaeelarve menetlemine mõjutada järgneva aasta reservide kasutuselevõttu,» seisab rahandusministeeriumi vastuses.
Ka rahandusministeerium möönab, et haigekassa reservide kallale minek võib muutuda 2010. aasta riigieelarve koostamise ajal peetavate läbirääkimiste käigus.
Selle aasta alguses soovitasid nii arstide liit kui ka tervishoiuspetsialistid kasutusele võtta haigekassa reservid, et vältida järjekordse riigieelarve kärpega otsest mõju arstiabile ja patsientidele. Valitsus seda võimalikuks ei pidanud, sest siis oleks tulnud otsida riigieelarves uus kärpekoht.