Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/04/2039931t1h00ee.jpg)
Saates töökonkursile ainult oma CV jätab tööotsija ennast ilma võimalusest rõhutada oma positiivseid külgi. Elulookirjeldusele või CV-le tasub lisada nn motivatsioonikiri, põhjendatud sooviavaldus või kaaskiri.
Sellises kaaskirjas on võimalik selgemalt välja tuua oma tugevusi ning põhjendada sobivust ametikohale.
Eriti hoolikalt tuleks motivatsioonikirja koostamisse suhtuda neil, kel töökogemust napib värsketel koolilõpetajatel, lastega pikemat aega kodus olnud emadel või kauaaegsetel töötutel.
Valikut tegev personalitöötaja vaatab enamasti just töökogemust, ning kui seda on vähevõitu ja muud informatsiooni kandidaadi kohta käepärast pole, võidakse CV kergemini kõrvale lükata.
Lühike ja korrektne
Kaaskiri ei tohiks olla väga pikk, kindlasti mitte üle ühe lehekülje. See tuleb vormistada nagu tavaline ametikiri koos saaja ja saatja kontaktandmetega, kuupäeva ning allkirjaga.
Korrektne vormistus ning keeleliselt õige sõnakasutus tuleb alati kasuks. Internetist leiab hulgaliselt näiteid ja juhtnööre, kuidas sellist kirja koostada.
Kiri peaks algama selgitusega, millisele ametikohale inimene kandideerib. Edasi tuleb rõhutada oma sobivust ametikohale ja tuua põhjenduseks valitud fakte oma senisest töökäigust, erialasest ettevalmistusest ja saavutustest.
Ei ole vaja hakata uuesti ümber jutustama oma elulookirjeldust. See on niikuinii kirjale lisatud. Eesmärk on veenda tööandjat, et just teie olete see õige. Kasuks tuleb, kui kandidaat näitab, et ta saab aru tulevase töö iseloomust ja sisust.
Kui CV ei vasta esitatud ametikoha nõuetele või sisaldab informatsiooni, mis võiks valiku tegija silmis rääkida kandideerija kahjuks, siis saab just kaaskirjas näidata, kuidas neid nõrkusi kompenseeritakse ning sellega kõrvalelükkamist vältida.
Kui näiteks inimesel pole nõutavat eriharidust, kuid ta on läbinud mitmeid täiendkoolitusi ja valmis ennast vabast ajast täiendama, tasuks see kaaskirjas välja tuua.
Aitab vestlusel
Tööandja tahab teada, mis on need põhjused, mis ajendavad inimest just sellele ametikohale kandideerima. Oma motivatsiooni kirjeldades tasuks mõelda ka tööandja võimalikele ootustele.
Tihtilugu tuuakse kandideerimise põhjenduseks soovi areneda, saada kogemusi, õppida uusi oskusi. Samas otsib tööandja inimest, kes töö ära teeks ja oma olemasolevaid oskusi tööandja huvides kasutaks, mitte ei jätkaks tema kulul oma õpinguid.
Samuti on töökohale kandideerimisel oluline näidata oma soovitajaid. Kui CVs ei ole soovitajaid esitatud, siis tuleks neid kindlasti nimetada kaaskirjas.
Inimene, kes on hoolikalt koostanud motivatsioonikirja, on paratamatult mõelnud oma tugevustele ja sobivusele antud ametikohale. Selline ettevalmistus aitab hiljem tööintervjuul enesekindlamalt ja veenvamalt esineda.