Sakslased lähevad homme urnide juurde nõutult

Saksa parlamendivalimiste pearivaalide kantsleri Gerhard Schröderi ja Angela Merkeli kampaaniaplakatite ees tutvustab Arche Warderi loomapargi töötaja Jenny Wuebbe Gerhardiks (punase paelaga) ning Angieks ristitud põrsakesi. Foto: EPA/Scanpix

Arko Olesk uuris sakslaste käest, kellele kuulub nende soosing valimiste eel, ja tõdes, et paljud ei ole viimse hetkeni valikut langetanud, sest ei usu kummagi suurpartei võimesse vähendada riiki painavat tööpuudust.

Tudengineiu Julia Holzgräfer tunnistas, et pole veel otsustanud. Ometi on ta äsja Potsdamis ära kuulanud Brandenburgi liidumaa peaministri Matthias Platzecki ja kantsler Gerhard Schröderi kampaaniakõned, ent väga palju need tema sõnul valiku langetamisele kaasa ei aidanud.

«Ma näen, et Saksamaal on suuri probleeme ja Schröder ei suuda sellega enam viimastel aastatel toime tulla. Aga mul on raskusi mis tahes partei kasuks otsustamisega,» selgitas Holzgräfer. «Ka Angela Merkeli programm ei paku lahendusi.»

Holzgräfer polnud sel teisipäevaõhtul ainus nõutu, samasugust otsustamatust möönsid veel mitmed küsitletud inimesed. «Seitsme aasta eest lubas ta (Schröder – toim) ka palju,» lajatas Jürgen Drews, kuulsa laulja pensionärist nimekaim.

Viimase arvamusküsitluse järgi valitseb samasugune nõutus 30 protsendi valijate peas.

Pinge viimse hetkeni

See teadmine ja tasavägised arvamusuuringud hoiavad Saksamaa ennetähtaegsetel parlamendivalimistel pinget üleval vähemalt homme õhtul kella kuueni kohaliku aja järgi, mil valimisjaoskonnad sulgevad uksed.

Viimased küsitlused näitavad Merkeli kristlikele demokraatidele (CDU/CSU, tunnusvärv must) 42 protsendi valijate toetust, Schröderi sotsiaaldemokraadid (SPD, tunnusvärv punane) koguks 35 protsenti.

Vastloodud Vasakparteid valiks seitse protsenti küsitletuist, Vabasid Demokraate (tunnusvärv kollane) kuus ning praegust SPD koalitsioonipartnerit Bünd-nis90 (tunnusvärv roheline) samuti seitse protsenti.

Need numbrid näitavad matemaatilist patiseisu – võrdselt toetust on nii must-kollasel kui puna-puna-rohelisel poolel. Tulevase koalitsiooni koosseis on valimiste eel suur spekulatsioonide allikas ja võib sõltuda protsendilistest siia-sinna kõikumistest.

Umbusk muutuste ees

Küsitluste alusel pole rahvas kaasa läinud ka CDU kampaania algusest peale välja hõigatud loosungiga, et õhus on muutuste meeleolu.

Konservatiivid opereerivad faktidega, et tööpuudus kerkis hiljuti Teise maailmasõja järgse aja rekordtasemele, üle viie miljoni töötuni, ning Saksamaa majanduskasv on Euroopa Liidu 25 liikmesriigi seas madalaim.

Seepärast väitis Merkel üksvahe koguni, et 2005. aasta Saksamaa on võrreldav 1949. aastaga, mil tuli hakata riiki uuesti üles ehitama. «Uus algus,» kõlas CDU loosung. Inimesed siiski ei usu, et uus koalitsioon olulist pööret paremuse poole kaasa tuua võiks, möönab Marten-son.

SPD suurim trump on aga Schröder, meediakantsler, nagu avalikkus teda kutsub. Vahepeal rohkem kui kümne protsendipunkti suuruseks kärisenud vahe konservatiividega hakkas kahanema pärast Schröderi võidukat teleduelli Merkeliga.

Oma kõnedes rõhub Schröder asjaolule, et vajalike reformidega on juba alustatud ja SPD vajab võimalust nendega jätkata, muidu saabub konservatiivide «sotsiaalse külmuse» aeg.

Kingitus kampaaniale oli ka CDU aps rahandusministri kandidaadi Paul Kirchhofiga (vt lisalugu). «Tänu temale on valimiskampaanias uusi teemasid, mis aitavad polariseeruda,» räägib SPD peakorteri ekspert Felix Porkert. «Tänu sellele saame näidata selget vahet konservatiivide ja sotsiaaldemokraatide vahel. Enne oli see raske.»

Valituks viis parteid

Poliitilise olukorra tulevases parlamendis teeb keerulisemaks ka tõik, et suure tõenäosusega kasvab liidupäevas (Bundestag) esindatud erakondade arv viiele. Uus liituja on Vasakpartei, mis koosneb endise Ida-Saksamaa kommunistliku partei järeltulijast PDSist ja suvel SPDst eraldunud vasaktiivast Oskar Lafon-taine’i juhtimisel.

Seni sisuliselt Ida-Saksa regionaalpartei olnud ja seal pidevalt paarkümmend ja rohkemgi protsenti häältest kogunud PDS võib seeläbi lõpuks loota üleriigiliselt viieprotsendise valimiskünnise ületamist ja parlamenti jõudmist, tehes teistele enamuse saavutamise raskemaks.

Vasakpartei Gregor Gysi ja Lafontaine’i juhitav kampaania rõhub sotsiaalriigi säilitamisele, aga välistab valitsusse mineku.

«See, mis praegu tehakse, on Saksamaa allakäik,» leiab Berliini eeslinnas Köpenickis toimunud Vasakpartei valimisürituse järel endine Ida-Saksa diplomaat Eberhard Kirchhof.

«Me vajame korralikku opositsiooni,» märgib samas PDSi punalippu lehvitanud Johannes Hambach.

Valimiste-eelne seis on Saksamaal sedavõrd tasavägine, et ka poliitikaeksperdid hoiduvad tulemuste ennustamisest.

Välistada ei saa sedagi võimalust, et määravaks võivad saada 219 000 Dresdeni esimese valimisringkonna häält, sest seal lähevad valijad urnide juurde alles 2. oktoobril. Dresdeni järelvalimised tingis paremäärmusliku NPD esikandidaadi Kerstin Lorenzi ootamatu surm ajurabandusse.