Õigusasjatundjate hinnangul leidub Ühispanga endise juhi Ain Han-schmidti väidetavates tegudes ametiseisundi kuritarvitamise tunnuseid, iseasi, kas seda õnnestub ka tõestada.
Juristid: Hanschmidt tegutses ebaeetiliselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametlikku käiku Hanschmidti tehingute uurimisele seni antud ei ole. Ainsana uurib panga toonase juhi tegevuse seoseid praegu avalikuks tulnud suurosalustega Ühispanga omanik Rootsi SEB.
Finantsinspektsioon, kelle otseses haldusalas pangad asuvad, on aga kinnitanud, et selgust peaks juhtunusse tooma asjaosalised ise ehk siis Hanschmidt ning Tallinki ja mudaäri haldava osaühingu Haapsalu HMR omanikud.
Riisus tehingutelt koore?
Seetõttu ei taha ka õigusspetsialistid Hanschmidti avalikkuses otseselt üheski seaduserikkumises süüdistada. Ühel meelel ollakse siiski selles, et eetilises plaanis tuleb pangajuhi sellist käitumist kindlasti taunida.
Omavahelistes vestlustes viidatakse aga kolmele võimalikule rikkumisele, mille Hanschmidt firmadele laenu andes ning väidetavalt selle eest osalust saades toime pani. Süüdistustest kõige karmim võiks olla ametiseisundi kuritarvitamine, mille alla võib koondada väga erinevaid rikkumisi.
Karistusseadustiku mõistes loetakse ametiseisundi kuritarvitamiseks seda, kui inimene kas tekitas või plaanis tegevusega tekitada olulist kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või avalikele huvidele.
Spetsialistide hinnangul võib Hanschmidti käitumist selliseks pidada seetõttu, et riskantseid projekte ja ettevõtmisi rahastades võttis riski kanda pank, kuid kogu kasu talle ei läinud.
Nii said kahjustatud teiste aktsionäride huvid, kes oleks võinud samuti raha kaotada või hoopis võita.
Sellele tõsiasjale on viidanud ka Hansapanga üks asutajaid Heldur Meerits, kelle sõnul tundub praegu selgelt, et koore riisus õnnestunud projektidelt just pangajuht, aga mitte pank ise.
Oodatakse vastuseid
Samuti võib juristide hinnangul olla võimalik liigitada Hanschmidti tegevust altkäemaksu või pistise võtmise alla, sest praeguste kahtluste kohaselt sai ta osaluse mitmetes ettevõtetes just tänu sellele, et surus pangajuhina läbi firmade projektid, mis teistes pankades toetust ei oleks leidnud.
Nii oli näiteks üheksakümnendate keskel Tallinkiga, kes teistes pankades ukselt tagasi saadeti, kuid raskustest hoolimata Ühispangast peavarju leidis. Firma praegust käekäiku vaadates tasus toonane risk ära, kuid siis ei võinud keegi edus kindel olla.
Samas rõhutatakse, et tegemist on vaid oletustega, kuna uurimisorganid ei ole asju siiani menetlusse võtnud ning ka asjaosalised pole tehingutelt katet kergitanud.
Seaduses näpuga järje ajamise võib mõttetuks muuta aga tõsiasi, et kõnealused teod leidsid aset juba eelmisel kümnendil ning tavapärane viieaastane aegumistähtaeg on sellisel juhul juba ammu läbi.
Riigiprokuratuuri pressiesindaja Kristiina Herodese sõnul ootavad nemad esmalt ära SEBi uurimise tulemused ning finantsinspektsiooni seisukohad.
Finantsinspektsiooni pressiesindaja Livia Kulmu sõnul ootavad nemad tõe avaldamist aga kas SEBilt, asjaosalistelt või uurimisorganitelt.
Hanschmidti äri
Paari nädala eest tuli avalikuks, et Ühispanga endine juht Ain Hanschmidt on omandanud ligi 700 miljoni kroonise väärtusega osaluse Tallinkis umbes 40 000 krooni eest. Siis väitis Hanschmidti esindaja, et ekspankuril ei ole peale Tallinki muid varjatud osalusi äriettevõtetes.
Eelmise nädala Eesti Ekspress teatas, et Hanschmidtile kuulub augusti lõpust neljandik terviseäri ajavast firmast Haapsalu HMR (firmal on enamusosalus sanatooriumis Fra Mare ning see on Pirita TOPis tegutseva spaa-hotelli omanik). Haapsalu HMRi osaluste turuväärtuseks hinnatakse ligi 170 miljonit krooni. Hanschmidt maksis firma aktsiate eest 10 000 krooni.Allikas: PM