Ühispanga endise juhi Ain Hanschmidti määrdunud miljonid

Foto: Urmas Nemvalts

Ühispanga eksjuhi Ain Hanschmidti varandus, mille ta pangajuhi positsiooni ära kasutades vargsi kogus, ulatub äriringkondade hinnanguil üle miljardi krooni, kirjutab Aivar Reinap.

Aastaid on kuluaarides liikunud kõmu, et Ühispanga juht Ain Hanschmidt koondas 1990ndate teisel poolel panga ümber sõbralike ettevõtete klubi, kes said pangast suurlaene ajal, mil teised pangad neid jutulegi ei võtnud. Soositud ettevõtted ostsid osa laenuraha eest börsibuumi tagant kihutades Ühispanga aktsiaid ja loovutasid oma ettevõtete aktsiaid tänutäheks Hanschmidtile.

See oli jutt, mida Ühispank ei vaevunud ümber lükkama ning kuna pangajuhi kasvav varandus avalikkuses ka välja ei paistnud, siis võeti seda pigem konkurentide pahatahtliku laimuna.

Pärast Ühispangast lahkumist ei suutnud või tahtnud aga Hanschmidt oma rikkust kauem salajas hoida ja vormistas osaluse Tallinki omanikfirmas enda nimele. Tehing, milles vahetas 40 000 krooni eest omanikku 700-miljonilise väärtusega 15-protsendiline osalus kiirelt kasvavas laevandushiius Tallink, ei jätnud oma sisus erilisi kahtlusi.

Veel kümme aastat tagasi suurtes raskustes vaevelnud kohalik laevafirma sai Ühispanga raha ja muidugi ka võimeka juhtkonna toel tuule purjedesse. Ilma Hanschmidti abita poleks see ehk õnnestunud.

Paisuv pahameel

Paraku jäid Ühispanga ja selle aktsionäride kanda laenuga seotud riskid, kuid tulu ehk ettevõtte väärtuse tõusu korjas endale pangajuht. Sellist käitumist on kombeks nimetada ametipositsiooni kuritarvitamiseks.

Osaluste varjamise üheks põhjuseks oli ilmselt asjaolu, et tol ajal kehtinud krediidiasutuste seadus keelas laenu andmise ettevõtetele, mille omanikuks on pangajuht. Lisaks keelas seadus pankadel oma töötajatele laenu andmise. Paraku tahtis Hanschmidt olla korraga nii mõjukas pangajuht kui ka ettevõtja, kelle ärisid pank rahastab, mistõttu tuli ka reegleid rikkuda.

Tallink ei olnud aga kindlasti ainus rahahädas suurfirma, mille Ühispank 1990ndatel päästis ja millest sellega oma tänuvõlglase tegi.

Kümne- kuni 15-protsendilise kümnise võttis Hanschmidt väidetavalt ka paljudest teistest tuntud suurtest tööstus- ja kinnisvarafirmadest, mille väärtus võib isegi ületada Tallinki osaluse väärtust. Kuni pangajuht neid osalusi enda nimele ei registreeri või need muud moodi avalikkuseni ei jõua, jäävadki need saladuseks, millega seostuvad vaid advokaatide nimed.

Arvestades meedias paisuvat pahameelt, ei hakka Hanschmidt enam ilmselt samasugust viga tegema ja nii jäävadki tema impeeriumi mõõtmed tõenäoliselt veel pikaks ajaks salapärasteks.

Hanschmidti esindaja sõnul ei vasta spekulatsioonid endise pangajuhi osaluste kohta suurtes tööstusettevõtetes või kinnisvarafirmades tõele. Vaba maa ja keegi ei saa kätt nendele spekulatsioonidele ette panna, kuigi tegelikult pole neil mingit alust, lisas ta.

Miks Hanschmidt nii avalikult sellise kaheldava seaduslikkusega ja ebaeetilise tehingu üle-eelmisel nädalal paljastas, on arusaamatu. Võimalik lootus, et vanad äritavad on ununenud, osutus valeks.

Hanschmidt ise keeldus igasugustest kommentaaridest, pidades seda mõttetuks tegevuseks. Musta või halli on väga keeruline valgeks rääkida ning teravatele küsimustele on ka raske ausaid ja avameelseid vastuseid anda. Kuigi Ühispanga praegune omanik Rootsi SEB Group jälgib suure murega panga ümber taaskerkinud süüdistusi.

Lubades alustada sel teemal sisejuurdlust, kinnitavad rootslased samas, et klientidega seotud informatsiooni ei saa pank avalikustada. Seetõttu on ka keeruline rääkida konkreetsetest juhtumitest, isegi kui pank oma arhiividest ka midagi avastab.

Paraku saavad kuluaarides liikuvad jutud sellest üha hoogu juurde, andes sellega valusa hoobi nii kohalike pankade, börsi, kui ka äriettevõtete usaldusväärsusele, millele juhtis tähelepanu ka finantsinspektsiooni juht Andres Trink. Samas tunnistas Trink, et inspektsioonil on küll infot, mida ei saa konfidentsiaalsusnõuete tõttu avalikustada ehk kui Hanschmidt ise ei räägi, ei räägi ka teised infot omavad asjaosalised.

Lipstok ei räägi

Hanschmidt on varem pangajuhina ja Ühispank pangana jätnud vastamata ka Äripäeva avalikult esitatud küsimusele, kuhu kadusid Ühispanga töötajate motiveerimiseks mõeldud viis miljonit Ühispanga aktsiat. Äripäeva spekulatsioonide järgi omandasid need aktsiad panga tippjuhid ja võimalik, et ka lähedased äripartnerid ja poliitikud. Keegi pole neid väiteid seni ümber lükanud.

Tuntumatest poliitikutest on Ühispanga ja Tallinkiga olnud otseselt seotud Eesti Panga uus juht Andres Lipstok, kes ei näe vajadust teemat lähemalt kommenteerida. Keskpanga presidendi niisugune käitumine on arusaamatu, sest see heidab varju nii kohalikule pangandusele kui ka Eesti Pangale. Samas – juhul kui pole võimalik selgeid ja üleskerkinud süüdistusi ümberlükkavaid vastuseid anda, on ehk tõesti kasulikum vait olla.

Aga kui peaks selguma, et Lipstok teadis Ühispanga nõukogu liikmena seadusevastasest ja ebaeetilisest tegevusest pangas ning sai sellest ehk ka ise osa, oleks tal Eesti Panga presidendina keeruline jätkata.

Aktsiaturgude asjatundjate sõnul ei anna Hanschmidti ümber üleskerkinud küsimusi kuidagi võrrelda Hansapanka juhtinud Indrek Neivelti aktsiaskandaaliga.

Praegused kahtlused on suurusjärkude võrra suuremad, nii rahanumbrites kui ka mastaabilt. Pigem võib Hanschmidti ümber kerkinud kahtlusi võrrelda kunagise Hoiupanga juhtumiga, kus nutikas jurist Marcel Vichmann hõivas Daiwa-skandaaliga seotud segaduste ajal enda kontrolli alla suure aktsiapaki, mida pank ei suutnud endale ka kohtu abil tagasi saada.

Praegu laiendab Vichmann tolle raha toel jõudsalt transpordiimpeeriumi raudteel ja bussiäris, soovimata oma raha päritolust enam pikemalt rääkida.