Ettevõtjad taunivad ühispankur Ain Hanschmidti tehinguid

Ühispanga looja ja kauaaegne juht Ain Hanschmidt on hiljutise otsusega avalikustada oma osalus Tallinkis tõusnud Eesti jõukaimate inimeste hulka. Foto: Toomas Huik

Ettevõtjate hinnangul käitus Ain Hanschmidt ebaeetiliselt, kui andis soodsaid laene Läänemere edukaimale laevafirmale Tallink, olles ise varjatult selle suuromanik.

Kriitilistele sõnadele lisatakse siiski klausel, et hukka saab Hanschmidti mõista ainult juhul, kui ta oli eelmise kümnendi teisel poolel tõepoolest varjatult Tallinkiga seotud. Kas toonased laenud ja mehe praegune saamine Tallinki suuromanikuks on omavahel seotud, ei tea täpselt peale asjaosaliste aga keegi.

Hanschmidt ise ei soostunud eile Postimehega sellel teemal vestlema, öeldes et ta on parasjagu komandeeringus ja ei tahaks neid asju kommenteerida. Tabada ei õnnestunud ka Hanschmidtile sümboolse tasu eest osaluse loovutanud Enn Panti, kes on Tallinki juhatuse esimees.

Riskid olid panga kanda

Hansapanga asutaja Rain Lõhmuse sõnul eelistab tema isiklikult, et asjad oleks läbipaistvad. «Aga eks see ole iga inimese isiklik asi,» lausus ta. «Praegu on see tõenäoliselt eetika küsimus. Võimalik, et toonased seadused seda teemat otseselt ei puudutanud.»

Suurinvestori Heldur Meeritsa sõnul ei ole selline asi kahtlemata ilus ja kui Hanschmidt kümnendi eest sellised tehinguid sõlmis, siis oli kahtlemata tegemist huvide konfliktiga. «Riskid olid ju panga, kuid tulud Hanschmidti omad,» lausus ta.

Endise maksuameti juhi praegu ettevõtete IMG Konsultant juhtiva Ardo Ojasalu hinnangul tuleks kindlasti uurida, kas sellised tehingud olid vastuolus ka seadustega.

«Eks siis ole ka oma aegumise teema, sest need laenuandmised toimusid eelmise kümnendi teises pooles,» rääkis ta. «Samas vaadatakse teinekord aegumist selle järgi, millal asjad avalikuks on saanud. Kui see juhtus nüüd, siis ehk pole aegumistähtaeg kätte jõudnud.»

Et Tallinkile aga praegu mõni omanik tekib, kellest keegi varem midagi ei teadnud, ei ole Ojasalu arvates üllatav. Tema sõnul ei ole kunagi saladus olnud, et firma omanikel olid esitajaaktsiad, mis viitavad otseselt kellegi soovile oma osalust varjata.

«Arvestades, et tegemist oli Eesti mõistes ühe juhtiva pangaga, siis temalt sellist spekulatiivset tegevust ei ootaks,» lausus Ojasalu. «Ootaks selget ja puhast ärikultuuri.»

Levinud skeem

Lõhmuse sõnul ei olnud sellised skeemid panganduses kümnendi eest küll tavapärased, kuid siiski levinud. Samas kinnitas ta, et Hansapangas midagi seesugust ei tehtud.

Meeritsa sõnul oli Hansaski omal ajal juhtumeid, kus pank tegeles mõne ettevõttega, millega olid seotud ka pangajuhid.

«See oli aga selge ja avalik ning pigem vaadati neid asju tavalisest karmimalt,» kinnitas ta. «Jälgiti, et omakapitali nõuded oleks täidetud ja tagatised korralikult olemas.»

Eesti Panga president Andres Lipstok ei soostunud eile Hanschmidti ümber lahvatanud skandaali kommenteerima, sest see ei puutu tema hinnangul kuidagi keskpanka.

Samas lausus ta, et tema ei julge küll väita, nagu võiks Hanschmidti varasemal ametikohal praeguste käikudega mingit seost olla.

Lipstok oli Ühispanga nõukogu liige sel ajal, kui Hanschmidt juhtis panka.

Ain Hanschmidtile kuuluv ning tütarfirmade kaudu laevafirmas Tallink osalust omav OÜ Abante teenis möödunud aastal 30,1 miljonit krooni puhaskasumit.

Abante aruande kohaselt teenis ettevõte mulle kasumi intressi ja finantstuluna. Muid tulusid samal aastal asutatud firmal polnud.