/nginx/o/2013/09/04/2037965t1h5da0.jpg)
60 aastat Eesti poliitilise eliidi puhkusekohaks olnud Keila-Joa suvituskompleks on muutunud meelispaigaks jõukatele ärimeestele, kes ennast avalikkuse ees suvilatega seostada ei soovi.
Keila-Joa endiste valitsussuvilate uued omanikud on ärimehed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahe aasta eest enampakkumisel suvilate rajooni 52,7 miljoni krooniga ostnud aktsiaseltsi Kalev Real Estate Company juhatuse liikme Peeter Lillestiku sõnul on kõik 47 kompleksi kuulunud hoonet nüüdseks müüdud.
«Alles on veel paar 76 uuest krundist, mis kompleksi juurde detailplaneeringuga rajati,» ütles Lillestik.
Omanikke ei nimeta
Kuigi peaaegu kõik kompleksi kuuluvad majad on amortiseerunud ning vajavad põhjalikku remonti, läksid suvilad sellest hoolimata hästi müügiks.
«Eks oma osa mängis siin see, et tegemist on ajaloolise ja looduslikult ilusa kohaga,» nentis Lillestik.
Suvilate uutest omanikest ei soovi Lillestik aga rääkida. «Oleme klientidega kokku leppinud, et nende nimesid me ei avalda,» ütles Lillestik.
Suvila number 1 kuulub Kalevi juhile Oliver Kruudale. «Alguses ei olnud mul selle kohaga mingeid emotsionaalseid sidemeid, aga nüüd olen isegi õnnelik, et selle maja ostsin,» ütles Kruuda.
Samas oli Kruuda arvamusel, et riik oleks võinud suvilakompleksi säilitada ning jätta selle riigijuhtide puhke- ja lõõgastuskohaks.
Keila-Joa suvitusrajooni ühe suurema ehitise, rannas asuva ligi 400-ruutmeetrise klubihoone omanikuks on kütusefirma Saurix Petroleumi juht Aleksei Morozov.
«Keila-Joaga seovad mind lapsepõlvemälestused,» selgitas Morozov. «Nõukogude ajal käisin seal tihti emaga, kelle koolivennad nii-öelda esimesse eeloni kuulusid.»
Praegu on Morozovile kuuluv klubihoone küllaltki halvas seisus. «Vaatan, mis naabruses olevate hoonetega tegema hakatakse, siis selgub ka selle hoone tulevik,» ütles Morozov.
Naabritest rääkides on Morozov kidakeelne. «Ütleme nii, et siin on endale maja muretsenud paljud äriringkonnas tuntud inimesed.»
Majad tuttavate nimel
Mõne aja eest abikaasale kuuluva Keila-Joa krundi asjus kinnisvarafirmasse Kalev REC sattunud endine regionaalminister Toivo Asmer rääkis aga Postimehele, et Kalev RECi kontoris nähtud Keila-Joal suvila ostnute nimekiri oli üsna kahvatu.
«Tuntud nimesid oli seal vähe,» ütles Asmer. «Paljud tuntud inimesed on vist majad sõbra või tuttava nimele kirjutanud, et ise mitte silma paista.»
Muinsuskaitse all olev kindral Laidoneri endine suvila on Edgar Savisaarele ja tema pojale Erkile kuuluva osaühingu Fixor Holding omanduses.
Ajakirjanduse andmetel on Keila-Joal suvila ka Eesti ühe suurema turvasüsteemide paigaldamisega tegeleva firma Hotronic juhatuse esimehel Andrus Prousil ning energiaettevõtte Fortum Termest juhatuse liikmel Riho Sillal.
Ühena vähestest poliitikutest käib Keila-Joal puhkamas endine keskkonnaminister Heiki Kranich, kes enda sõnul suvitab tuttavale kuuluvas suvilas. «Tuttava nime ma avaldada ei sooviks,» ütles Kranich. «Nõukogude ajal oli maja aga Bruno Sauli suvituskohaks.»
Populaarseks suvituskohaks hakkas Keila-Joa muutuma juba 1930. aastatel, mil sinna kerkisid president Konstantin Pätsi ja kindral Johan Laidoneri suvemaja. Nõukogude okupatsiooni perioodil oli Keila-Joa Eesti NSV parteiladviku ametlik puhkekompleks.
1990. aastatel kuulus kompleks Eesti riigile ning Keila-Joa suvilaid üürisid peamiselt valitsuse ja riigikogu liikmed ning kõrgemad riigiametnikud. Näiteks Tunne ja Mari-Ann Kelamile meeldis Keila-Joa suvituskompleks nii väga, et nad olid sinna isegi sisse kirjutatud.