/nginx/o/2013/09/04/2037923t1h6c16.jpg)
Tenniselootus Jaak Põldma sündis, reket käes, kui nii võib naljatamisi öelda. Geenid räägivad ju ise enda eest: andeka teismelise vanaisa on Eesti tennise grand old man, ala üks suuremaid meistreid, treenereid ja õpetlasi Evald Kree, ema aga veerandsada aastat noori valgepallureid juhendanud Aita Põldma, kirjutab Veiko Visnapuu.
Kevadel 17-aastaseks saanud Jaak Põldma jätab endast vaatamata noorele eale kohe küpse, eneseteadliku ja kaalutleva inimese mulje, nooruslikku ülevoolavat uljust või bravuuri ajakirjaniku silmad-kõrvad jutuajamise vältel ei tähelda. Pigem mõõdukat tagasihoidlikkust.
Võib-olla peitub põhjus äsjalõppenud väsitavas treeningus, kus ta rassis poolteist tundi endast kaks ja pool aastat vanema sparringupartneri, Eesti Davise karikasarja tiimi liikme Mihkel Koppeliga? Aga ei vesteldes Audentese erakooli vastse 11. klassi õpilasega nii spordist kui ka igapäevasest elust üldse, pole mingit vajadust esmamuljes kahelda.
«Ega ma eriti tõsiselt õpigi,» märgib vaatamata noorele eale elukutselise tennisisti kombel treeningutel rügav Põldma, «aga ütleme, et saan koolis asjadele pihta. Hinded on olnud kogu aeg head.»
Kuna maailma tipptennises näeb viimastel aastatel pidevat noorenemise trendi, ei saa Põldmagi endale järeleandmisi lubada. Ta annab aru, et ihaldatud võimas läbimurre meesteklassi, mida pole pärast Andres Võsandit suutnud ükski Maarjamaa valgepallur, ei tule iseenesest. Neidiste piiramine, koolidiskod või tundidepikkused arvutimängud tuleb tennisele ohvriks tuua.
LOOBUS SPORDI HUVIDES ELIITKOOLIST
«Talviti kipub päevaplaan tõesti tihedaks,» möönab Põldma. «Aga uuel aastal läheb veel raskemaks, sest hakkan lisaks noorteturniiridele rohkem mängima ka meeste konkurentsis. Profitennise ja haridustee ühitamine on keeruline, kuid mitte võimatu. Olen mõelnud e-koolile, ajapuudusel on võimalik üks õppeaasta läbida ka kahe aastaga.»
Just spordi huvides vahetas Põldma enne üheksandasse klassi minekut eliitkoolide sekka kuuluva Tallinna 21. kooli Audentese vastu uues õppeasutuses on tenniseväljakud mugavalt käe-jala juures.
Põldma koolipäevad algavad kell 8.30, koju Kadriorgu jõuab ta alles õhtul enne kaheksat. Esimese paari õppetunni järel mängib noormees kaks tundi tennist, siis nühib kella 17ni koolipinki, enne kui teist korda treeningule siirdub.
«See on sportlaste klass, õppetöö on sobivalt korraldatud,» selgitab Põldma. Vaid korra nädalas, pühapäeviti, lubab Põldma endale tennisevaba päeva.
Jaak Põldma alustas treeninguid mõistagi ema näpunäidete järgi kas teisiti olnuks üldse võimalik?!
«Ega mulle muid variante eriti jäetudki,» selgitab noormees suud kõrvuni vedades valiku langemist tennisele. «Viieaastasena tolgendasin lihtsalt ema sabas trennides kaasas, kuuesena alustasin juba teadlikku harjutamist.»
Kahjuks nägi aga legendaarne Evald Kree, kes koolitanud põlvkondade kaupa tuntud valgepallureid alates Toomas Leiusest, Jaak Parmasest ja teistest, tütrepoja esimesi samme tenniseväljakutel väga vähe. Eesti spordi üks suurkujusid lahkus manalateele paar kuud enne Jaagu seitsmendat sünnipäeva... Kuid Jaak Põldma mäletab, et on koos vanaisagagi tennisepalli toksinud.
TENNISE KÕRVAL JUDO JA JALGPALL
Kree dünastia noorima liikme lapsepõlv ei möödunud siiski ainult nõudliku ema valvsa pilgu saatel reketit käes hoides. Spordihuvilise poisina käis Jaak Põldma tennisemängu kõrvalt esmalt neli aastat Andres Lutsari judotrennis, seejärel FC Floras vutti toksimas.
Tennise kasuks langes liisk lõplikult 13-aastaselt. Kuid ka hiljem on Põldma püüdnud aega leida muudele sportlikele hobidelegi: käib talviti mägedes slaalomit sõitmas ja lumelauaga liuglemas, suvekuudel Niitväljal golfi mängimas.
Mis spordigeenidesse puutub, siis ei saa märkimata jätta veel üht Jaak Põldmale perekondlikult väga lähedast eeskuju tädipoega Raido Kodaniporki, olümpiamängudelgi võistelnud jalgratturit.
Tennisega on tegelenud ka Jaagu õed, praegu klubi Evald Kree Spordimaailm juhtiv Kriss ja viimased kümmekond aastat New Yorgis elanud Kaire. «Vaid üks õde, Laura, on eelistanud tantsimist ja muid alasid,» selgitab Jaak Põldma.
Ema juhendamisel harjutas Põldma 13-aastaseks saamiseni, sealtpeale on tulevikulootuse treener Ain Suurthal. «Vaatame, mis edasi saab,» arutleb noormees. «Et areng jätkuks, tuleb võib-olla välismaale elama ja harjutama minna nagu Maret Ani läks Itaaliasse.»
Anit teab Jaak juba maast madalast, sest Eesti hetke parima naistennisisti esimene treener oli tema ema Aita. Mullu detsembris sai Jaak Põldma kaheteistkümnendal tunnil pakkumise lüüa kaasa Maret Ani tennisegalal, kuna üks väljareklaamitud osaleja pidi vigastuse tõttu loobuma. Toona 16-aastasel noorukil avanes paarismängus võimalus seista ühel pool võrku koos venelannast maailma tipu Anastassia Mõskinaga.
SAI MÕSKINALT KIITA
«Selle poisiga võiks minna kas või suure slämmi turniiridele segapaari mängima,» kiitis Mõskina koostööd Põldmaga.
«Mängin ehk nagu Juan Carlos Ferrero,» võrdleb Põldma end maailma paremikku kuuluva hispaanlasega. «Mulle meeldib tagajoonelt eeskäelöökidega vastast suruda.»
Jaak Põldma jõudis sinna, kus Eesti noormeestest varem olnud vaid Toomas Leius, Mait Künnap ja Vladimir Ivanov pääses suure slämmi turniiri juunioride jõuproovile. Tuleval neljapäeval alustab Kree järeltulija New Yorgis USA lahtiste meistrivõistluste kvalifikatsioonisõela läbimist.
«Hirmu ei tunne, tean kõiki vastaseid,» räägib US Openil valdavalt endast aasta vanematega konkureeriv Põldma. Veel järgmiselgi hooajal noorteturniiridel kaasa lüüa võiv tennisist lisab, et ei soovi teha ajalugu pelgalt US Openile pääsemisega: «Ajalukku loodan kunagi millegi enamaga minna!»
Igatahes Jaak Põldma 86-aastane vanaema ja suurim fänn Marta-Silvia Kree on asunud õhinaga ookeani tagant uudiseid ootama. Vähemalt sel nädalal kujunes lapselapse käekäik edukaks ta rühkis US Openi eelsel turniiril New Jerseys finaali, võidutee lõppes alles eile esikohamatis.
---------------------------------------------------
Juhendaja ei söanda Põldmad Leiusega võrrelda
Ain Suurthal , Jaak Põldma treener:
Jaagu suurim trump on võimas eeskäelöök hoopis teisest klassist võrreldes ülejäänud temavanuste Eesti poistega. See on maailmaklass! Usun, et kui Eesti praegusel esinumbril Mait Künnapil juhtub olema kehvem päev, torkaks Jaak oma võimsa eeskäega talle valusalt ära küll.
Järgmisena rõhutaksin Jaagu visadust ja hinge, samuti hästi töötavat «kompuutrit», mis jagab kohe ära vastase nõrkused. Paranema peaks väljakul liikumine, samuti on vaja õppida selgeks serv, millega meesteklassis hakkama saada. Lihvi vajab just esimene serv, teine serv on juba päris hea. Palling ja eeskäsi on esmatähtsad, et profitennises midagi ära teha.
Olen Jaaku juhendanud neli aastat, kuid suurim arenguhüpe toimus sel kevadel. Alguses oli ta lihtsalt hea, mitmekülgne tennisist, kuna sai väikesest peale väga palju mängida. Kuid kevadel näitas Jaak, et lisaks võimsale eestkäelöögile on tal ka suurepärane närvikava.
US Openil võib oodata kõike. Palju sõltub vastasest. Kui vastane on pehmem, võtab Jaak tal piltlikult öeldes kõrist kinni ja kägistab kuni lämbumiseni. Edetabeli 20 esimest noormeest peaks teistest üle olema, kuid alates pingerea 30. kohast võib ta kellega tahes võrdselt mängida.
Omaaegse Wimbledoni noortemeistri Toomas Leiusega ei söandaks Jaaku võrrelda ma ei julge
ju lubada, et ka Jaak võidab 18-aastasena ehk siis järgmisel suvel Wimbledonis. Aga Andres Võsand polnud minu arvates selles vanuses nii hea kui Jaak.
Kas teate?
Jaak Põldma on sündinud 16. mail 1988.
Noormees on 177 cm pikkune ja kaalub 64 kilo.
Tennisisti vanaisa on legendaarne Evald Kree, ema tunnustatud tennisetreener Aita Põldma.
Jaak Põldma on Rahvusvahelise Tenniseliidu noorte maailma edetabelis 79. kohal, aastat alustas ta 180. kohalt.
Tuleval nädalal alustab Põldma oma esimest suure slämmi turniiri, New Yorgis toimuvat US Openit.