/nginx/o/2008/12/03/100349t1hc04d.jpg)
Regionaalministri esitatud nõudmine, et maavalitsused peavad sarnaselt muu riigisektoriga arvestama uuel aastal üheksa protsendi suuruse eelarvekärpega, tähendab kümnete inimeste koondamist, kirjutab Risto Berendson ajalehes Postimees.
Maavalitsusi ootab koondamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri sõnul on maavalitsused teiste riigiasutustega võrreldes praegu isegi raskemas seisus. «Ajal, kui muude asutuste eelarved viimase majandustõusu ajal pidevalt kasvasid, läksid need tõusud maavalitsustest paljus mööda,» ütles ta.
Et maavalitsused on juba varemgi kärpinud - loobutud on ametiautodest ja vähendatud personali - tähendab see suurimat allesjäänud kokkuhoiuvõimalust just tööjõukuludelt. Töökohakaotus ähvardab seetõttu kümneid, kui mitte sadu ametnikke.
«Tõsi on seegi, et iga valitsuse ajal on ministeeriumid võtnud maavalitsustelt erinevaid funktsioone üle ja nii on ka viimasel ajal nende allasutusi antud üle nii sotsiaal- kui haridusministeeriumide valitsusalasse,» rääkis regionaalminister.
Järva Teataja teatel ähvardab esimene eelarvekärbe maavalitsusi aga juba tänavu. Reedel ametist lahkunud maavanem Üllar Vahtramäe ütles ajalehele, et on poliitikaringkondades kuulnud räägitavat aasta lõpus vajalikust 3,4 protsendi suurusest täiendavast kärpest kogu riigisektoris.