Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/04/2037711t1h35ba.jpg)
Et leevendada Eestis valitsevat eriarstide põuda, plaanib sotsiaalministeerium järgmisest aastast suunata residentuuri üldarste ning varem residentuuri katkestanuid.
Sotsiaalministeeriumi abiministri Peeter Laasiku sõnul soovivad nad arstide täiendõppega alustada järgmise, 2006. aasta sügisest.
«Esmalt saame selle aasta septembris kokku Tartu Ülikooli arstiteaduskonna juhtidega, et saada mingi ülevaade arstidest, keda üldse residentuuri saata saaks,» selgitas Laasik.
Kokku on viimase kümne aasta jooksul residentuuri minemata jätnud või residentuuriõpingud katkestanud arstide arv Laasiku hinnangul umbes 300 ja 500 vahel.
Lähevad ravimifirmadesse
«Paljud sellised arstid on tööle läinud ravimi- ja meditsiinitehnoloogia firmadesse, sest suurepärase üldhariduse, keelteoskuse ja arvutitundmisega inimesed on tööturul kuum kaup,» ütles Laasik.
Tema hinnangul tuleks residentidele luua ka täiendavaid kompensatsioonimehhanisme. «Näiteks Leedus on residentide palk kõrgem kui arstide miinimumpalk,» nentis Laasik. «Eestis saab resident kätte umbes 7000 krooni, arstide miinimumpalk on aga umbes 12 000 krooni.»
Laasiku sõnul oleks residentuuri täiendavalt läbinud arstid Eesti tervishoiusüsteemile suureks abiks.
«Arstide puudus ei tulene mitte ainult nende välismaale tööle minekust, vaid ka sellest, et lähemate aastate jooksul hakkavad Eesti arstid massiliselt pensionile minema,» märkis Laasik.
Ka Eesti Arstide Liidu president Andres Kork nõustus Laasiku hinnanguga.
«Eestis pole vist ühtegi maakonnahaiglat, kus ei oleks puudus ühest või teisest erialaarstist,» nentis Kork. «Üldarstide täiendavast õppest, eriti arvestades nende varasemaid kogemusi, oleks siinkohal palju kasu.»
Vähe patolooge
Ka Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaani Toomas Asseri arvates oleks üldarstide täiendavast residentuuri saatmisest kasu.
«Kuid minu arvates oleks siiski oluline hoida Eestis olemasolevaid arste, parandades nende palku ja töökeskkonda,» ütles Asser.
Asseri sõnul pole erialaarstide puudus mitte üldine, vaid keskendunud kindlatele aladele, nagu näiteks patoloogia.
Karin Alasi astus tänavu pärast nelja-aastast eemalolekut taas Tartu Ülikooli arstiteaduskonda silmahaiguste residentuuri.
Ta lõpetas viie aasta eest Tartu Ülikooli arstiteaduskonna internatuuri ning proovis sisse astuda ka residentuuri psühhiaatria erialale.
«Tol aastal ma residentuuri sisse ei saanud, mistõttu läksin tööle Spordimeditsiini Keskusesse, natuke hiljem aga ravimifirmasse Krka Slovenia,» rääkis Alasi.
Residentuuri astumise vastu rääkisid ka palganumbrid, mis residentuuris jäid tollal selgelt alla ravimifirmas pakutavatele palkadele.
«Kui riik hakkab residentuuris õppijatele mingeid motivatsioonimehhanisme välja töötama, siis võiks residentide palk olla samas suurusjärgus ravimifirmades pakutavate summadega,» leidis Alasi.
Haridus- ja teadusministeeriumist öeldi Postimehele, et nendega ei oli sotsiaalministeerium arstiteaduskonna residentuuri kohtade arvu suurendamist veel arutanud.