/nginx/o/2013/09/04/2036537t1hee4e.jpg)
Kuigi Tallinna Tehnikaülikool näeb lävendi alusel tudengite vastuvõtus riikliku kõrghariduspoliitika puudusi, kaitseb Tartu Ülikool selle plusse ja Tallinna Ülikoolgi plaanib tänavusele katsetusele jätku.
Vastuvõtukord kütab ülikoolide vahel tüli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TTÜ rektori kohusetäitja Andres Keevalliku sõnul pole riigi vajadusi arvestades mõistlik, kui lävendipõhist vastuvõttu rakendavad kõrgkoolid ületavad riigieelarveliste õppekohtade vastuvõtuplaani 5-15-kordselt.
«Riiklik koolitustellimus muutub ju peaaegu mõttetuks,» nurises Keevallik. «Milleks üldse tsentraalselt kooskõlastada vastuvõtuplaane, kui nende rakendamist ei järgita ega kontrollita. Vastuvõtuplaani ületamine võib kaasa tuua raha ebaotstarbeka kasutamise.»
Mõistlik kogus tudengeid
Teist aastat lävendi alusel tudengeid vastu võtnud TÜ rektor Jaak Aaviksoo pareeris ametivenna kriitika väitega, et ülikoolidel on õigus vastu võtta nii palju tudengeid, nagu nad mõistlikuks peavad.
«Meie eesmärk on anda riigile kolme-viie aasta pärast lõpetajaid vastavalt koolitustellimusele,» ütles Aaviksoo. «Kui lõpetajaid tuleb riigi tellimusest rohkem, on etteheide õigustatud.»
TTÜ ei rakendanud Keevalliku sõnul lävendipõhist vastuvõttu, sest ei taha ohtu seada üliõpilastele heatasemelise õppe tagamist. «Tehnikaaladel on raske lävendit kasutada, sest üliõpilastele ei tarvitse jätkuda õppejõude, laboreid ja ruume,» ütles ta. «Tuleb vaadata pragmaatiliselt, kus üliõpilased tulevikus tööd leiavad.»
Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Allan Selirand näeb samuti võimalikku miinust, kui ülikool ei suuda tudengirohkuse süül kindlustada heatasemelist õpet.
Lävendipõhise vastuvõtuga tagab TÜ õppekoha kõigile, kes on riigieksamite ja osaliselt ka ülikoolikatsete alusel ületanud nõutava punktisumma. «Lävendi rakendamine annab keskkooli lõpetajale kindlustunde,» leidis Aaviksoo. «Ta teab, kui palju peab soovitud erialale saamiseks pingutama.»
Noorte eelistused
Kuigi TÜ hispaania keele erialale pääsemiseks oli vaja koguda 90 punkti sajast, tuli neljale tasuta õppekohale 66 tudengit. Filosoofia 14 riigieelarvelisele õppekohale pääses 91 noort. Samas jäi täitmata kümnest muusikaõpetaja tasuta kohast kaheksa.
«Osal erialadel tuleb lävendit täpsustada, osal ei osanud arvestada noorte tahtmisega,» tunnistas Aaviksoo vajakajäämisi.
TLÜ katsetas riigieelarvelistele kohtadele lävendipõhist vastuvõttu kuuel erialal. Bioloogias ja geoökoloogias tuli lävendi ületanuid kavandatust rohkem. Rektor Mati Heidmetsa sõnul leiab ülikool ruumid ja õppejõud, et kõik sissesaanud võiksid õppima hakata.
«Ei näe poliitilist ega majanduslikku probleemi, kui vastuvõtt erineb kavandatust mõnekümne üliõpilase võrra,» lausus Heidmets.
TLÜ rektori sõnul otsustavad nad pärast tänavuse katsetuse tulemuste analüüsimist, kas rakendada lävendit ka järgmisel aastal. «Praegu tundub, et jätkame,» lisas Heidmets.
Eesti Põllumajandusülikool ei plaani rektor Alar Karise sõnul lähiajal lävendipõhist vastuvõttu. Karise sõnul on riigieksamite põhjal noorte vastuvõtmine end õigustanud.
«Kui iga ülikool teeb oma lävendi, hakatakse väiksema lävendi puhul näägutama, et tulevad kehvemad tudengid ja seega on ka ülikool kehvem,» rääkis Karis. «Madalama keskmise hindega noori tuleb ka meile, aga tähtis on, et nad läheks siit ära hea haridusega.»
TÜ lävendipõhine vastuvõtt on Karise sõnul mõjutanud EPMÜd kaudselt. «Vähemaks on jäänud lihtsalt proovijaid,» ütles ta. «Tulevad enamasti need, kes tahavad meil õppida.»