Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pikk suvine sõit Eestimaa teise otsa. Päike kütab kui põrguline. Käsi sirutub mineraalvee- või limonaadipudeli järele, et juua pikk janu... Jook on aga soe nagu sulavõi.
Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem autosse tuleb külmik paigaldada.
Autotarvikute hulgimüügifirma KG Knutsson AS tootejuht Kristjan Novitski ütles, et pea kõik autokülmikud suudavad hoida 20 või isegi 25 kraadi madalamat temperatuuri kui ümbritsev keskkond. Teisisõnu: kui autos on 30 kraadi, siis jahutuskastis vaid kümme.
«Autokülmikud töötavad soojusvahetuse põhimõttel,» selgitas Novitski. «Pisike kompressor imeb kastist sooja õhu välja või puhub seda juurde.»
Juhe sigaretisüütajasse
Tänu sellele suudavad autokülmikud vajadusel söögi- ja joogipoolist ka soojana hoida. Kõrgeim temperatuur, mida soojenduskastiks moondunud autokülmik hoida suudab, on keskkonna temperatuurist 65 kraadi kõrgem.
Enamik autokülmikuist töötab 12-voldise elektripingega, nii et neid saab sigaretisüütajasse ühendada. Uuematel autodel on tihti toitepesad ka pakiruumis ja tagaistme juures, nii ei pea juhtmeid risti-rästi mööda autot vedama.
Suurematel külmikutel on sisseehitatud toiteplokk ja need töötavad ka 24-voldise pingega. Kallimaid mudeleid saab aga kasutada ka 230-voldise pingega ehk kodus seinakontakti ühendada.
Novitski märkis, et kui külmik on ühendatud sigaretisüütajasse, töötab jahutus vaid siis, kui süütevõti on esimeses asendis. «Spetsiaalne toitepistik on pidevalt pinge all ja võtme võib süütelukust välja võtta, kast jahutab ikka edasi,» selgitas ta.
Mingeid olulisi erinevusi autokülmikutel ei ole, kinnitas Novitski. Jahutuskasti ostes tuleks vaid selle mahutavust hinnata. Väiksemad külmikud, mahutavad 7-8 liitrit, suurimad aga pea 50 liitrit.
Kast turvavööga kinni
Külmiku suurusest oleneb ka, kuhu see pannakse. Väiksemaid külmikuid on kõige lihtsam kinnitada tagumise istme keskele. Et kast pidurdades maha ei libiseks, tuleb see turvavööga kinnitada. Mõnedel külmikumudelitel on küljes spetsiaalsed klambrid või rihmad.
Suurem külmik tuleb aga sättida auto pakiruumi. Külmikut paigaldades tuleb jälgida, et jahutuskasti ventilatsiooniavasid kinni ei kaetaks, kuna sellisel juhul ei pruugi külmik oma tööga lihtsalt hakkama saada
Autokülmikut soetama hakates tasub mõtiskleda sellegi üle, kas teinekord võiks tekkida tahtmine seda autost väljas kasutada, näiteks piknikule või randa kaasa võtta. Püsib ju kord maha jahutatud kraam mitu tundi külm ka siis, kui külmik enam ei tööta. Sellisel juhul tuleb otsida õla- või kanderihmadega mudelit.
Erilist hooldust autokülmikud ei vaja, piisab selle puhastamisest. Ei pea sedagi kartma, et kastipõhja loksunud vedelik lühise põhjustaks: mahuti on elektriseadmetest täielikult isoleeritud.