Riigikohus on vastu riigikantselei plaanile lõpetada paberkandjal Riigi Teataja trükkimine ja üle minna vaid elektroonilisele Riigi Teatajale, sest näeb selles kohtute töö raskendamist ning õigustekstide kättesaadavuse halvendamist.
Riigikohus protestib paberil Riigi Teataja kaotamise vastu
Riigikantselei näeb paberil Riigi Teataja kaotamist ette tuleva aasta 1. jaanuarist ning põhjendab seda tellijate arvu kahanemise ning kulude kokkuhoiuga. Riigikohtu hinnangul ei saa aga pelgalt ressursikokkuhoiuga Riigi Teataja paberversioonist täielikku loobumist põhjendada.
«Riigi Teataja paberil väljaandmise lõpetamist saab õigustada selle järgi vajaduse ära langemisega,» teatas riigikohus kirjas riigikantseleile. «Riigikohtu arvates ei ole vajadus pabertekstide järgi ära langenud. See püsib kohtunikkonna hulgas, kes igapäevaselt seadusi kasutavad, aga ka teiste ametiasutuste ja eraisikute jaoks on vaja, et õigus oleks kättesaadav ka ilma internetita.»
Riigikohus tõi välja, et kõikides kohtusaalides pole võimalik digitaalset Riigi Teatajat vaadata, sest kõik need pole varustatud arvutitega. Samuti leidis kohus, et kohtunikel on sagedasti istungi ajal kiirem ja mugavam paberil Riigi Teatajast õigusakte otsida.
Riigikohus leiab, et paberil Riigi Teataja peaks suurema rõhu panema õigusaktide terviktekstidele ning neid ei peaks välja andma pärast iga muudatust, vaid ainult juhtudel, mil on näiteks toimunud vastavas õigusaktis ulatuslikud muutused või toimub selle esmakordne avaldamine.
«Õigusriigi põhimõtte - mis nõuab, et õigusaktid oleksid avaldatud ja kättesaadavad igaühele - oluliseks elluviivaks hoovaks on Eesti õiguskorra kesksete õigusaktide ametlike terviktekstide kättesaadavaks muutmine Riigi Teataja trükiväljaandes,» teatas riigikohus.
Paberil Riigi Teataja kaotamist käsitleva eelnõu saatis riigikantselei riigiasutuste vahelisele kooskõlastusringile juuli alguses.