Harjumaa Liinide bussijuhid eksivad tihtipeale teel ära

Bussiga tööl käivad inimesed peavad alati arvestama tagavaravariandiga. Kui sohver on eksinud või buss laiali lagunenud, tuleb hääletada või loota autoomanikust tuttavale. Foto: Marina Puškar

Pärast aprillikuist liinigraafikute vähendamist tuleb bussiootajatel Harjumaal sageli vaadata, kuidas puupüsti täis buss neist peatumata mööda sõidab. Pealemahtujatel avaneb aga võimalus sohvrile teed juhatada.

Viimsi, Kose, Lohusalu ja teistelgi liinidel sõitjad on korduvalt kuulnud bussijuhilt murelikku küsimust: «Äkki keegi oskab öelda, kuhu ma pöörama pean?» Kui veel mõne aasta eest tundsid kunded juhte nägupidi, siis praegu vahetuvad mehed rooli taga nii kiiresti, et eesti keeltki ei saa selgeks.

Neeme ja Kehra liinidel seisab ukse kõrval sageli mõni kohalik, kes ütleb juhile, kus pöörata vasakule, kus paremale. Kui aga buss sootuks tulemata jääb ja dispetšeriga õnnestub ühendust saada, kuuleb sealt vastuseks, et bussijuht eksis ära.

Keerulised marsruudid

Harjumaa Liinide ekspluatatsioonijuht Marge-Thea Lembinen tunnistas, et bussijuhtide äraeksimine vastab kahjuks tõele. «Marsruudid on erinevad ja keerulised ning kõik juhid ei suuda neid kohe ära õppida,» selgitas ta.

«Kui uus inimene tuleb tööle, stažeerib ta mõnda aega, aga ikka jääb mõni tundmatu nurk. Juhtub sedagi, et juht läheb liinile seda eelnevalt läbi sõitmata.»

Lembineni sõnul peavad sohvrid orienteeruma sõidugraafiku ja peatuste nimedega plaani järgi. «Hiljuti võtsime tööle instruktori, kes püüab algajate juhtidega keerulisemad liinid paar korda läbi sõita.»

Suviti Naagel suvekodus elav Kairi on töölesõiduks bussi oodanud kuni neli tundi. Vahel on buss sootuks tulemata jäänud.

Lembinen põhjendas busside ärajäämist nende halva seisukorraga, mis osalt põhjustatud teede kehvast olukorrast. Alati ei jõuta saata ka varubussi. «Talvel on teed libedad, suvel lõhuvad busse suured augud ning kruusateedel lendavad kivid aknasse,» ütles Lembinen.

Talvel libe, suvel augud

Harjumaa Ühistranspordikeskuse tegevdirektor Pärt Põldemaa palus kõigist liinibussidega seotud intsidentidest kindlasti teada anda. Kui laekub kaebus ärajäänud reisi kohta ja vedaja pole sellest teada andnud, saab vedaja 5000 krooni trahvi.

«Harjumaa bussiliiklus ei ole halvemaks läinud, see on juba piisavalt vilets. Oleme öelnud, et andku liiniluba ära, kui vedada ei suuda, aga seda vedajad ka ei tee,» märkis Põldemaa. «Loa saame ära võtta vaid siis, kui liin on süstemaatiliselt teenindamata.»

Ilmselt saavad vedajad kütusehinna tõusu kompenseerimiseks raha lisaeelarvest, kuid lootust aprillis äravõetud liinide taastamiseks ei ole tänavu ega ka järgmisel aastal.

«Tulevaks aastaks on terve riigi ühistranspordile planeeritud vaid 15 miljonit krooni rohkem kui tänavu, kuid vedajate kulud ja kütusehind on tõusnud.»