Akadeemik kasutab suve füüsilise vormi testimiseks

Jüri Engelbrecht Foto: Postimees.ee

Isegi suvepuhkuse ajal oma töökabinetis teadusväljaannete virnade keskel istuv Jüri Engelbrecht usub, et akadeemikute laia haardega pilk aitab lahendada paljusid Eesti ühiskonna probleeme.

Millega te peale töö oma puhkuse ajal tegelete?

Oma teadlikus elus olen pidevalt tegelenud jooksmise ja suusatamisega. Suvist sünnipäevaaega olen kasutanud selleks, et kontrollida, kas mu füüsiline vorm on piisavalt hea.

Elan Glehni pargi lähedal, kus spordirajad olemas. Arvestades vanust, väga palju pingutada ei saa, aga 15 kilomeetrit jooksu on viimasel ajal olnud minu suvine norm.

Suurt sünnipäeva ei ole ma kunagi pidanud, välja arvatud paar korda. Lapsed oma peredega ja sõbrad tulevad ikka, aga suurt pidu ei pea.

Eesti Teaduste Akadeemia peab oma arengukava järgi osalema riigile oluliste probleemide lahendamisel. Millega akadeemia praegu tegeleb?

Akadeemia on meil eelkõige akadeemikute grupp ja neid on seaduse kohaselt 60. Üks töövorm on komisjon, neist võib-olla üks olulisemaid on energeetika komisjon. See on arutanud väga palju olulisi probleeme just erapooletust vaatenurgast.

Teatavasti mõned aastad tagasi ilmus akadeemikute avalik kiri, mis ütles, et NRG Energy (Narva Elektrijaamade erastaja – toim) ei ole Eestile sobiv partner. Praegugi on need energeetika probleemid väga olulised.

Ei saa öelda, et akadeemia komisjoni arvamus meeldiks kõigile. Aga see on objektiivne arvamus, mille on koostanud mitmed oma eriala hästi tundvad inimesed, ja mis ei järgi üksikhuvisid.

Akadeemia osaleb loomulikult teaduspoliitiliste dokumentide ettevalmistamisel, mis määravad teatud mõttes riigi strateegilised plaanid.

Mina juhatan praegu haridus- ja teadusministeeriumi poolt kokku pandud komisjoni, mis tegeleb Eesti teadus- ja arendustegevuse järgmise, 2007. aastast käivituva strateegia välja töötamisega.

Loomulikult on akadeemia liikmed osalised väga mitmes riikliku tähtsusega kogus. Akadeemia president on alati olnud teadus- ja arendusnõukogus, kus arutletakse väga olulisi küsimusi, kaasa arvatud teaduseelarve. Mina olin seal 10 aastat, nüüd on seal Richard Villems.

Möödunud aastal panin kokku oma esseed ja kirjutised ning lisasin üht-teist juurde, seal on akadeemia tegevusest pikemalt juttu.

Kuidas teie arvates peaks akadeemia mõjutama Eesti ühiskonda?

See on tõepoolest oluline küsimus. Me oleme pidevalt koostanud oma akadeemia arengukavasid. Praegu on meil niisugused mõtted, et üks asi on Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegias puudu, nimelt sõltumatu analüüsi keskus.

Oleme seisukohal, et akadeemia juures võiks olla pidev teadus- ja arendustegevuse analüüsi keskus, nii nagu on see mitmes teises Euroopa riigis. Just see akadeemikute teadustase ja see pilk, mis haarab selgelt mitte ainult oma kitsast eriala, vaid tunduvalt laiemat pilti, eriti just rahvusvahelises kontekstis.

Selles keskuses oleks materjalid, millele saaks tugineda teadus- ja arendusnõukogu, valitsus ja ministeeriumid. See aga nõuab raha ja eelarved on pingelised. Tegime ettepaneku järgmises eelarves need summad ette näha, aga praegu on sellest veel vara rääkida.

Mida võib oodata loodavast riiklikust riskikapitali fondist?

Selle eeskujuks on võetud SITRA (Soome Iseseisvuse Juubelirahastu – toim), meie põhjanaabrite soomlaste kogemus. SITRA on väga edukas olnud. Ilmselt võib oodata seda, et hõlpsamaks muutub uute teadusmahukate ettevõtmiste algatamine.

Aga samas peame kursis olema Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tegevusega, sest praegu on küsimus selles, kuidas saame toetada tõsist teadustegevust ja mil määral rahastada samuti väga vajalikke rakenduslikke projekte.

Need on kõik head mõtted, me saame parandada ühe või teise uhke nimega asutuse tööd, aga kõige selle juures on meie põhiline häda selles, et meid on siin Eestimaal nii vähe.

Probleemiks on suutlikkus. Teadus- ja arendustegevusega seotud ametkondades peavad töötama pädevad ja andekad inimesed, kes tunnevad asja. Ja nendest on puudus igal pool.

Akadeemikuna jälgite teadusmaailma uudiseid. Millistes valdkondades on Eesti teadlased olnud viimasel ajal märkimisväärselt edukad?

Biotehnoloogiast on meedias palju juttu olnud. Aeg-ajalt pälvib tähelepanu TTÜ töö nii päikesepatareide teooria kui ka juba rakenduse alal. Akadeemik Enn Mellikovi juhtimisel on seal äärmiselt häid tulemusi saavutatud ja töö käib täie hooga.

Meie kliimateadlaste uuringud kliimatrendidest avaldati väga heas väljaandes (Ain Kallise ja Viivi Russaku kaastöö maailma juhtivasse teadusajakirja Science – toim), mis on ka üks oluline märk.

Folklooriuurijate konverents Tartus näitab seda, et töö, mida tehakse Eesti kirjandusmuuseumis meie rahvapärandi kogumisel, on maailma tasemel.

Kirjandusmuuseum on Eesti tippteaduskeskuste nimekirjas, nii et sugugi mitte ainult biotehnoloogia või füüsika uurimine, vaid ka kultuuriloo- ja folkloristika-alane töö on väga heal tasemel.

Mis on teie praegused projektid Küberneetika Instituudis?

Instituudis on minu juhtida mittelineaarsete protsesside analüüsi keskus.

Üks väga oluline valdkond, millega tegeleme, on seotud südametegevuse matemaatilise modelleerimisega ehk kardioloogiliste probleemidega. Loomulikult ei ole meie seotud selle meditsiinilise poolega. Meie ei ole eksperimentaatorid, vaid teoreetikud. Eksperimendid toimuvad Prantsusmaal Grenoble’i ülikoolis.

Elektrokardiogrammi analüüs füüsika meetodite järgi on võimaldanud leida teatud seaduspärasusi. Teeme koostööd Tallinna Diagnostikakeskusega ja otseselt on see töö oluline kardioloogidele.

Jüri Engelbrecht

• Sündinud 1. augustil 1939 Tallinnas

• TTÜ Küberneetika Instituudi mehaanika ja rakendusmatemaatika osakonna juhataja.

• Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik alates 1990. a, president 1994–2004, asepresident alates 2004. a.

• Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige, New Yorgi Teaduste Akadeemia liige, Ungari Teaduste Akadeemia auliige, Göteborgi Kuningliku Teadus- ja Kunstiühingu välisliige, Accademia Peloritana dei Pelicolanti välisliige, Läti Teaduste Akadeemia välisliige.

Arvamus

Tarmo Soomere,kolleeg, Küberneetika Instituudi vanemteadur

Jüri Engelbrecht on üks neist vähestest fanaatikutest, kelle kangekaelsuse ja visa töö tulemusena on Eesti teaduse mitmed harud maailma tipus ning teadlaste kaine mõistuse häält sageli ka Eesti asjade korraldamisel kuulda.

Tal on imetabane oskus märgata põnevaid probleeme ning leida teid nende lahendamiseks.

Alati on tal varuks lahke naeratus, soe sõna ja tugev käepigistus nende jaoks, kes tippu püüelda tahavad.

Keskpärasust või rumalust ei salli ta aga silmaotsaski.

Muidugi soovin talle õnne, jõudu ja jaksu sünnipäeva puhul.

Aga veel enam soovin, et järgmine teadlaste põlvkond võtaks üle tema selge visiooni teaduse ja teadlaste rollist ühiskonnas.

Ene Ergma,akadeemik, riigikogu esimees

Esiteks on Jüri Engelbrecht väga hea ja tubli teadlane.

Teiseks on tal suurepärased võimed olla teadusorganisatsiooni juht, sest tänu temale läbis Eesti Teaduste Akadeemia edukalt kümme väga keerulist aastat. Need kümme aastat tagasi olid keerulised ajad Eesti teadusele ja akadeemiale.

Tal on head organisaatorivõimed ja ta on ka väga edukalt kasvatanud noori inimesi.

Mina kadestan teda, sest tal on hea sulg, ta kirjutab väga hästi.

Soovin talle kui teadlasele, et ta kogu aeg leiaks lahendusi uutele probleemidele, see on kõige huvitavam.