Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Pidev hooldus tagab saunale pikema ea

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast iga saunaskäiku tuleb pesta ka sauna, et lavalauad säiliksid puhtana.
Pärast iga saunaskäiku tuleb pesta ka sauna, et lavalauad säiliksid puhtana. Foto: Corbis/Scanpix

Et saunamõnu jätkuks kauemaks, tasub iga kord pärast enda pesemist sauna õhutada ja voolava veega puhastada. Kui kasutada lisaks paaril korral kuus spetsiaalseid puhastusvahendeid, on sauna pikem eluiga tagatud.

Saunamaailma müügikonsultandi Margus Korju sõnul sõltub saunahooldus paljuski sellest, kas saunas kasutatakse vihta või mitte. Kuna leiliviskamise ja vihtlemise tulemusena tekib tummine vedelik, mis süüvib kiiresti lavalaudade sisse, on tähtis, et saun iga kord pärast kasutamist puhastataks.

Selleks tuleb samal õhtul või järgmisel päeval sauna loputada leige voolava veega ning seejärel saunaruum õhutada.

Sagedase saunaskäimise korral soovitab Korju kasutada lisaks paar korda kuus spetsiaalset puhastusvahendit Sauna Super, mis on desinfitseeriva ja valgendava toimega ning mida tuleb lahjendada üks korgitäis viie liitri vee kohta. Pooleliitrisest anumast jätkub Korju sõnul enam kui kümneks korraks.

Küürimispasta kriibib

Kui sauna pole pikemat aega puhastatud ning mustust rohkem, soovitab Korju kasutada tugevatoimelisemat puhastusvahendit Sauna Supi, mis eemaldab pindadele ladestunud mustuse. Korju rõhutas, et kuna Sauna Supi on happeline, tuleb sellega ümber käies olla väga ettevaatlik.

Enne puhastustööd tuleks kindlasti vahendit katsetada väiksemal pinnal. Sauna Supit sobib kasutada kaks-kolm korda aastas. Seda lahjendatakse vahekorras üks kuni kaks detsiliitrit kontsentraati viie liitri vee kohta.

Tavalised küürimispastad, mida kasutatakse mujal majapidamises, Korju sõnul sauna hooldamiseks ei sobi, kuna need kriibivad puitu ning kahjustavad kaitselaki poolt tekitatud kilejat pinda. Kui aga spetsiaalset puhastusvahendit pole käepärast, on Korju sõnul hädaabi korras mugav kasutada seebivett.

Kõige parem moodus kaitsta lavalaudu ning muid puitpindu saunaskäimisega tekkiva mustuse eest, on Korju sõnul saunalakkide kasutamine. Need ei lase mustusel kergesti kinnituda. Kõige tõhusam on kaitsevahendit tarvitada siis, kui tegu värskeltvalminud saunaga.

Korju soovitab kasutada akrüülipõhjalist lõhnata ja värvita liimjat puiduõli, mida tuleb puidule kanda pintsliga. Et vahend saaks paremini imenduda, tuleks seejärel saun kuni 40 kraadini soojaks kütta. Kaitselakki tuleks kasutada uuesti paari aasta pärast.

Puidukaitsevahendit tasub Korju sõnul kasutada ka siis, kui saun on juba päevinäinud. Sellisel puhul tuleb aga enne vahendi pealekandmist saunas võtta ette suurem pesupäev. Kasutada sobib jällegi Sauna Superit. Kui saun küüritud, tuleb kanda peale kaitsevahend ning lasta kuivada. Jäägid tuleb eemaldada puhta lapi või salvrätikuga. Soovi korral võib sauna ka sooja veega üle loputada ning paari tunni pärast ongi ruum jälle kasutamiskõlblik.

Saunatades rätik alla

Ka pärast aurusauna kasutamist tuleb Korju sõnul sauna istmed ja põrand puhastada sooja voolava veega ning üleliigne vesi kummist aknapesuriga kokku tõmmata. Sauna uks tuleks nagu leilisaunagi puhul lahti jätta, et ruum saaks nii–öelda hingata. Sügavamaks puhastuseks sobib korra kuus kasutada kergeid puhastusvahendeid, mis eemaldavad lubja, rasva ja muu mustuse. Vahendi toimimisele võib kaasa aidata kergelt harjaga hõõrudes.

Infrapunasauna, mis on Korju sõnul sama ehitusega nagu leilisaun, pesemisel tasub tähele panna, et infrapunaelemendid märjaks ei saaks. Sõltumata sauna tüübist on alati kasulik panna saunatades istumise alla rätik, mis tagab eelkõige hügieeni, kuid takistab ka kehast eralduvate jääkainete sööbimist lavalaudadesse.

Ka kerisekivide eest tuleb saunalisel hoolt kanda. Et teada saada, kas kivid on endiselt kasutuskõlblikud, tuleb Korju sõnul võtta keriselt kaks kivi ning neid omavahel kokku lüüa. «Kui kostab hele kõla, on kivid töökorras,» õpetas ta.

Kui aga kivide kokkulöömisel tekib tume kõla ning kivid kipuvad murenema ja tekib kiviprahti, on õige aeg mõelda kerisekivide väljavahetamisele. «Keskmiselt tuleks tavalisi graniitkive vahetada kahe aasta jooksul,» sõnas Korju.

Meelespea

• Iga kord pärast saunas käimist loputa saun üle voolava leige veega.

• Kasuta kord kuus puhastusvahendit Sauna Super (0,5 liitrit 45 kr).

• Suurema mustuse korral kasuta puhastusvahendit Sauna Supi (1 liiter 95 kr).

• Ära kasuta puhastamiseks küürimispastasid, need kriimustavad puitu.

• Iga paari aasta tagant kanna puitpindadele puidukaitsevahendit (alates 70 kr).

• Vaheta kerisekive kahe aasta tagant.

Allikas: Margus Korju, Saunamaailm

Kommentaarid
Tagasi üles