Tallinna krematooriumis seisab paarsada, Tartus kümneid tuhaurne, millele lahkunu omaksed pole aastate jooksul järele tulnud, kirjutab SL Õhtuleht.
Sajad tuhaurnid ootavad krematooriumides omakseid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna krematooriumi direktori Heigo Rohtla kinnitusel on nende juures hoiul paarsada tuhaurni, millele lahkunu omaksed pole järele tulnud. Mõni neist seisab riiulil juba 1993. aasta oktoobrist. Siis alustas krematoorium tegevust.
«Paar nädalat tagasi tuli inimene järele urnile, mis seisis meie majas kaheksa aastat. Meil ei sobinud temalt küsida, miks alles nüüd,» ütleb Rohtla. Ehkki ööpäev urni hoiustamist maksab 3 krooni, ei küsinud krematoorium tollelt inimeselt kaheksa aasta raha.
«Tegelikult ei olegi noid seisma jäänud urne väga palju,» leiab Rohtla, tuues võrdluseks, et tuhastamisi on selle aja jooksul olnud 25 000 ringis.
Tartu krematooriumi direktori Andres Tõnissoo sõnul seisab nende asutuses paarkümmend tuhaurni, mis ootavad äraviimist. Mõned pärinevad 1997. aastast.
«Vaevalt, et inimesed unustavad. Ma ei usu, et kui lähedane siit ilmast lahkub, siis ta kohe peast pühitakse. See on nii delikaatne teema. Võib olla tuhandeid põhjusi, miks lähedased urnile järele ei tule,» räägib Tõnissoo.
Tõnissoo lisab, et kui aastate möödudes urne väga palju juurde tuleb, siis võib tekkida tõesti mure, kuidas neid hoida.