Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Kõrgkoolid annaksid tudengitele teise võimaluse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Ülikoolid ja tudengite katuseorganisatsioon soovivad leevendada ülikooliseaduse punkti, mis ei luba korra kõrgkooli pääsenud noortel eriala vahetada.

2003. aasta märtsis kehtima hakanud ülikooliseaduse muudatus lubab riigieelarvelisel kohal õppinud, kuid õpingud katkestanud tudengil õpinguid jätkata vaid samal erialal või tasulises õppes.

Tudengite huve esindav Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) pöördus möödunud nädalal haridusministeeriumi poole pöördumisega, mille kohaselt sätestab ülikooliseadus piirangu liiga kategooriliselt, arvestamata mitmendat korda sisseastuvate tudengite väga erinevat tausta.

Seadus vajab muutmist

«Meie arvates võiks ülikooliseadus lubada tudengil vahetada üks kord eriala ja kooli ning astuda teist korda riigieelarvelisele kohale õppima, kuid mitte hiljem, kui pärast esimese õppeaasta läbimist,» ütles EÜLi avaliku poliitika tegevjuht Marja-Liisa Alop.

Ka Tallinna Ülikooli akadeemilise prorektori Heli Mattiseni arvates vajaks ülikooliseadus muutmist. «Kõne all olev punkt mitte ainult ei takista ülikooli astudes vale valiku teinud noorte eriala vahetamist, vaid on ka niimoodi sõnastatud, et pole selge, kas seaduse täitmise eest peaksid vastutama kõrgkoolid või haridusministeerium,» nentis Mattisen.

Seaduse ülevaatamist pooldasid ka Tartu Ülikooli õppeprorektori abi Toomas Liivamägi ja Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Jakob Kübarsepp.

Vale valiku õigus

«Seni, kuni riik pole suutnud käivitada korralikku kutsenõustamissüsteemi, oleks palju loota, et äsja keskkoolipingist tulnud noored suudavad esimese korraga valida endale õige eriala,» ütles Kübarsepp.

Haridusministeeriumi teaduse ja kõrghariduse osakonna juhataja Jaan Kõrgesaare sõnul läheb senine ülikooliseadus sügisel ülevaatamisele. «Ka minu arvates võiks seda nimetatud seadusepunkti paindlikumaks muuta,» ütles Kõrgesaar.

Tagasi üles