Ülikoolid lasevad seadust rikkudes eriala vahetada

Oma ema Piret Kähri abil Tallinna Tehnikaülikooli maastiku planeerimise erialale sisseastumispabereid täitnud Robert Kähr ütles, et ta pole küll ülikooliseaduse muudatusest kuulnud, kuid hästi see tema sõnul ei kõla. Foto: Marina Puškar

Ülikoolid võtavad endiselt vastu riigieelarvelistel kohtadel eriala vahetavaid tudengeid, kuigi ülikooliseadus seda keelab – seadusest üleastumist põhjendatakse korralike andmebaaside puudumisega.

2003. aasta märtsist kehtima hakanud ülikooliseaduse muudatus lubab riigieelarvelisel kohal õppinud, kuid õpingud katkestanud tudengil oma õpinguid jätkata vaid sama valdkonna erialal või siis tasulises õppes.

Teisel juhul peetakse isikut õppetöö katkestajaks, kellel peaks teoreetiliselt avanema järgmine võimalus kandideerida riigieelarvelisele kohale alles kolme nominaalaja ehk üheksa või 12 aasta jooksul.

Seadusemuudatuse eesmärgiks oli sundida sisseastujaid tegema oma valikuid teadlikumalt ning hoida ära olukord, kus tudengid liiguvad pidevalt eriala vahetades ühelt riigieelarveliselt ehk nn tasuta kohalt teisele.

TÜ kõige leebem

Praktikas on aga ülikoolidel enam kui kaks aastat kehtinud seadusemuudatuse täitmisega probleeme ning erinevad kõrgkoolid suhtuvad seadusesätte täitmisesse erineva rangusega.

Postimehe küsitlus näitas, et suurematest kõrgkoolidest suhtus seadusemuudatusse kõige leebemalt Tartu Ülikool (TÜ).

Kooli õppeprorektori abi Toomas Liivamägi sõnul üritavad nad seadust võimaluste piires rakendada. «Kuid tegelikkuses rakendame me endiselt n-ö võrdse kohtlemise printsiipi,» selgitas ta. «Kuna meil on väga raske kontrollida võimalikke teistest koolidest tulevaid sisseastujaid, ei soovi me diskrimineerida ka neid TÜ tudengeid, kes otsustavad kooli sees mõnele teisele erialale sisse astuda.»

Liivamägi sõnul hakkavad nad sisseastujaid põhjalikumalt kontrollima ilmselt alates järgmisest aastast, kui käivitub korralikult ülikoolidevaheline sisseastumise infosüsteem ehk SAIS.

Kõige rangemini kontrollib alates sellest aastast sisseastujaid Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ), kuid ka selle kooli puhul hõlmab kontroll vaid TTÜ enda tudengeid.

TTÜ vastuvõtu talituse peaspetsialisti Aime Pihti sõnul rakendasid ka nemad sarnaselt TÜga varasematel aastatel n-ö võrdse kohtlemise printsiipi, kuid alates käesolevast aastast on kõigi TTÜ sees uuele erialale sisse astuda soovijate ees uks riigieelarvelistele kohtadele suletud.

«Võin tuua näite ühe TTÜ tudengi kohta, kes astus seitse aastat järjest igal aastal uuele erialale, kuigi ta õppida nendel erialadel ei suutnud,» rääkis Piht. «Üldiselt on TTÜ sees uuesti sisse astuda soovijaid igal aastal sadu.»

Tallinna Ülikooli (TLÜ) vastuvõtu peaspetsialisti Õie Akki sõnul lubab kool tudengil eriala riigieelarvelisel kohal vahetada vaid siis, kui tegemist on sama õppevaldkonna erialaga. «Väljastpoolt TLÜd tulnud noori me aga praegu kontrollida lihtsalt ei jõua,» nentis Akk.

Oodata on lauskontrolli

Haridus- ja teadusministeeriumi teaduse ja kõrghariduse osakonna juhataja Jaan Kõrgesaare sõnul pole ülikoolide selline käitumine seadusega kooskõlas. «Ülikooliseadus ei näe ette reservatsioone käitumiseks «võimaluste piires»,» ütles ta. «Vastutus esitada sisseastumisel õigeid andmeid lasub eelkõige üliõpilasel endal.»

Erinevalt varasematest aastatest tahab ministeerium septembri alguses korraldada sisseastujate poolt ülikoolidele esitatud andmete lauskontrolli. «Rohkem kui ühel riigieelarvelisel kohal õppinu vastu saab olla ainsaks meetmeks vaid eksmatrikuleerimine,» hoiatas Kõrgesaar.

Seadus ütleb

Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal ülikoolis õppiv või ülikooli lõpetanud isik ei saa õppekava kolmekordse nominaalkestuse jooksul astuda teist korda õppima riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohale samal kõrgharidustasemel.

Allikas: ülikooliseadus